Ka muusik Sandra Sillamaa on leidnud viise, kuidas nutiseadmete kasutust kontrollida. Erinevalt Saaremäest on tema lähenemine rutiinipõhine – ta on kehtestanud kindlad reeglid, kuidas ja millal ta ekraani kasutab. Hommikuti esimene tund ja õhtuti viimane tund on tema jaoks ekraanivabad. «Ma tahan ärgata rahulikult ja olla oma mõtetega, mitte tormata kohe infomürasse,» kirjeldab ta.
Veel üks oluline nipp, mida Sillamaa kasutab, on sotsiaalmeediarakenduste eemaldamine. «Ma kustutan igal õhtul Instagrami telefonist ära. Kui hommikul pole seda ikooni ekraanil, siis ma ei viitsi seda kohe alla laadida ja seega ei teki ka kiusatust seda avada,» ütleb ta. See lihtne trikk aitab tal vältida hommikust sotsiaalmeedia skrollimist, mis paljude jaoks on automaatne tegevus enne hommikusööki.
Piiride seadmine – vaimse tasakaalu võti
Kõik kolm on jõudnud järeldusele, et nutiseadmetest täielikult loobuda pole vaja. Küll aga tuleb piirid selgelt paika panna. Raud näeb nutiseadmetes selgeid ohte ja võrdleb nende mõju sõltuvusega. «Nutisõltuvus on täpselt sama tõsine probleem nagu alkoholism, mängusõltuvus ja ülesöömine,» ütleb ta. Ehkki see kõlab karmilt, leiab ta, et nutiseadmete oht seisneb just selles, et need tunduvad süütud. «Keegi ei pea teadma, et sa ilmusid LinkedIni otsingutulemustes,» toob ta välja, viidates mõttetutele teavitustele, mis meid pidevalt katkestavad.
Sellele lähenemisele on toeks ka Sillamaa, kes on otsustanud välja lülitada kõik telefoni märguanded. Lisaks on ta võtnud kasutusele printsiibi, et kõik tööga seotud rakendused – nagu e-post ja Messenger – on kättesaadavad ainult arvutis ja ainult tööpäevadel. See tähendab, et nädalavahetusel ta ei pea vastama kirjadele, mille puhul võib tihti oodata ka esmaspäeva hommikuni. «Võib tunduda karm, aga tegelikult on see vabastav,» ütleb ta.
Ka Saaremäe on loobunud mittevajalikest märguannetest. Ta usub, et iga märguanne, mis meile automaatselt ette hüppab, paneb meid oma tähelepanu ümber suunama, ja see häirib süvenemist. Tema soovitus on kasutada kalendrit kui «mälupikendust» – ülesanded ja vastamata kirjad ei pea olema peas, vaid need võivad olla kalendris, mis teavitab õigel hetkel, kui midagi on vaja teha.