Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Pereterapeut: raha ise suhteprobleeme ei tekita, vaid toob neid esile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Psühhoterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Pille Murrik rääkis Naine24’le, et raha ise on harva suhtes esinevate probleemide põhjustajaks – pigem on see sügavamate probleemide indikaatoriks. 

Murrik on oma kogemuste najal märganud, et raha tekitab suhetes probleeme siis, kui seda on niivõrd vähe, et raskusi on kõige esmasemate vajaduste rahuldamisega, eriti kui peres on lapsed. «Rääkimata sellest, kui raha teenimiseks peab mitme koha peal töötama ning ei ole võimalik võtta aega kasvõi kahekesi kuskile välja minemiseks,» tõi ta näiteks.

«Muudel juhtudel on raha pigem indikaator, mis suhtes esinevad probleemid nähtavale toob,» selgitas ta. «Inimestele endale võib tunduda, et probleemid tulevad rahast, aga tegelikult on probleemid oluliselt sügavamal.»

Terapeut selgitas, et raha kasutamise kohta ei saa paaridele konkreetseid soovitusi tuua, sest pereteraapia ei esita norme, vaid tegeleb inimestega nende suhte kontekstis. «On peresid, kel on ühine eelarve, teistes peredes lepitakse kokku, kes mille eest maksab. Samuti on paare, kes jälgivad, et kummagi kulutused perele oleks proportsioonis sissetulekuga. Mõnes peres lihtsalt ostetakse, mida vaja ja võimalik ning on peresid, kus mees peab peret üleval ja naise teenistus on täiesti tema enda päralt. Variante on veel. Oluline on, et inimesed ise oleksid oma elukorraldusega rahul.»

«Kui raskustega pereterapeudi poole pöördutakse, uuritakse, mis ja kuidas on ühele või teisele probleemiks, mis tähendusi inimesed toimuvale annavad, püütakse üksteist paremini mõista ning seeläbi probleeme vähendada,» rääkis ta.

Terapeudi sõnul on oluline, et inimesed suudaksid ja oskaksid omavahel ka rahast rääkida ja teist ära kuulata, nii et teineteist mõistes leitakse lahendus, mis mõlemale sobib. «Sageli on kummalgi oma ettekujutus, kuidas asjad peaks olema ning kui oma ootusi teineteisega ei jagata, on tulemuseks pettumus ja vastastikused süüdistused,» nentis ta.

Murrik selgitas, et oskamata teist ära kuulata läheb sageli vaidlemiseks, kellel on õigus. Kui aga saadakse enda soovidest aru ja arvestatakse ka teise osapoole vajadusi, on võimalik leida lahendusi, mis arvestavad mõlema väärtusi ja vajadusi.

«Need oskused saadakse kaasa kodust,» tõdes terapeut. «Kui neid oskusi ei ole, on neid võimalik õppida näiteks kursusel. Teadlikud inimesed kasutavad neid võimalusi rõõmuga, kuid on inimesi, kelle meelest on suhtlemine nii elementaarne, et kursusele minek võrduks enda lolliks tembeldamisega.»

Raha teema varjus võivad terapeudi selgitusel tegelikeks probleemideks olla näiteks hoolimine, teineteise mõistmine ja toetamine, lähedus, usaldus, ebakindlus, erinev ettekujutus paarisuhtest ja rollidest, päritoluperega suhtlemine, lastekasvatusprintsiibid ja palju muudki.

«Näiteks on mehel pikad tööpäevad ja korralik teenistus. Naine teeb etteheiteid, et mees on vähe kodus ja ei tegele piisavalt lastega. Mehe meelest naine ei hinda teda ja tema panust pere eest hoolitsemiseks, kuid naine muretseb, et isa jääb lastele kaugeks ning ta isegi tunneb puudust mehega kahekesi olekust ja pelgab, et nii võidakse teineteisest võõranduda ning suhe võib puruneda,» tõi ta näiteks.

Mehe toimetulek, kes töö kaotanuna sõltub pikemat aega naise sissetulekust, sõltub Murriku selgitusel naise suhtumisest ning adekvaatsest enesehinnangust, kui ta mõistab, et on tema ise ka ilma selle töö ja teenistusteta ning usub, et naine hindab teda ka ta enda, mitte ta sissetuleku tõttu. «Kui mehe enesehinnang ja paarisuhe on korras, tullakse olukorraga toime.»

Murrikul oli hea meel tõdeda, et järjest rohkem isasid jääb lapsehoolduspuhkusele, sest sageli ei tule ühiskondlik arvamus sellega kaasa ja mõeldakse, et mis see mees seal kodus ikka teeb - ju siis saab kodus tööd teha. «See nõuab mehelt sellist selget pilti ja eneseteadvust - ta näeb, et ta võib seda teha ja kõik need teiste inimeste arvamused seda ei kõiguta. Tal ei ole probleemi sellest, et naine käib tööl ja teenib või ei tal on suurem sissetulek.»

Terapeut tõi veel välja, et pere sissetuleku olulise languse korral võivad tekkida probleemid sellest, et endist elukvaliteeti ei saa endale enam lubada. «Siingi on oluline asjad omavahel läbi arutada, oma tunnetega toime tulla, lastele olukorda selgitada, üksteist ära kuulata ja toetada ning kokkuleppele jõuda - mida muutunud tingimustes endale lubada saab ja mida mitte. Paljud on selles olukorras taasavastanud tegelikud väärtused- lähedaste olemasolu, ühised ettevõtmised, millega ei kaasne väljaminekud, viibimise puhtas looduses ja muudki.»

Miks hoitakse saladusi?

Oma vajaduste või ka palganumbri varjamine partneri ees võib terapeudi selgitusel rääkida nii varjaja sisemisest ebakindlusest kui ka vastastikuse usalduse puudumisest, kuid ka käitumismustritest lapsepõlvekodus. «Kui usaldus ja oskus suhelda on olemas, saab vabalt öelda, et pere ühisesse eelarvesse paneksin sellise summa ja oma tarbeks tahaks kasutada sellist summat.»

Murrik rääkis, et on koduseid naisi, kes ei julge mehe käest enda tarbeks raha küsida. «Vahel tundub neile, nagu poleks neil selleks õigust. Nad panevad mehe antud toidurahast osa enda tarbeks kõrvale. Naise meelest on see aus, sest mees on selle raha toiduks andnud ja tema on säästnud,» selgitas ta.

«Mõnele võib see tunduda ebaeetilisena, justnagu petmisena,» selgitas Murrik ja lisas, et nõustaja ei või anda hinnanguid. «Võib küsida, mida mees arvaks, kui teaks. Enamasti on mees sellise rahakasutamisega nõus ning naine on isegi üllatunud, miks ta mehega avatult pole rääkinud. Siis võibki selguda, et juba tema ema tegi nii.»

Mõnikord tuleb suhetes ette seda, et partnerid ei teagi teise palganumbrit. Pereterapeut selgitas, et sel, kui üks partneritest varjab teise eest oma sissetulekuid, võib olla väga erinevaid põhjuseid. «Kui usaldus on olemas, siis on kindlasti kõigil teemadel lihtsam rääkida.»

«See, kuidas me mingis olukorras käitume, on väga seotud meie varasemate kogemustega,» tõi ta välja. «Näiteks inimestel, kes on saanud lapsena karistada, kui midagi ausalt üles tunnistasid, võib olla alateadlik kartus asjadest rääkida. Seega ei pruugi see alati olla parteriga seotud, kui ei taheta rääkida.»

Kui naine läheb tööle

Eraldi probleemina mainis terapeut, et mees võib tunda end ohustatuna, kui naine, kes on kaua kodus olnud, läheb ükskord tööle, õppima või kursustele, aga mees on harjunud sellega, et tema on pere pea ja otsustaja. Ta selgitas, et naine hakkab siis elama täiskasvanu elu ja ta ei identifitseeri end enam niivõrd läbi laste, ta saab küpsemaks ja muutub enesekindlamaks.

«Kui on küps mees, siis tema tervitab rõõmuga neid muutusi ja mõlemad arenevad edasi, aga kui siin ollakse harjunud sellega, et enne sõltus asi mehest ja nüüd on see muutunud, siis võivad tekkida probleemid, sest mees võib tunda ennast ohustatuna,» rääkis ta. «Kui ta on ebakindel, siis ta võib karta ka naisest ilmajäämist. Naine jällegi ei saa aru, et millest need probleemid tulevad, sest ta ei tee ju midagi paha - ta õpib või käib tööl, areneb, ei peta.»
 

Tagasi üles