NAISE PIHTIMUS ⟩ «Vanemad elavad viie minuti kaugusel, aga ma pole neid aastaid näinud»

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Paljud inimesed meenutavad lapsepõlve soojade tunnetega. Meenuvad suvepuhkused mere ääres, liivalosside ehitamine ja rõõmsad pereõhtusöögid, mis loovad turva- ja tänutunde oma pere vastu. Kahjuks pole see kõigil nii.

Mõnel inimesel seostub lapsepõlv pigem kurbuse ja pingega, mitte rõõmu ega rahuga. Just selliste tunnetega kirjeldab oma minevikku Metrole kirjutanud anonüümseks jäänud naine, kes tunnistab, et kuigi tema vanemad elavad temast vaid viie minuti kaugusel, näeb ta neid vaid kord paari aasta jooksul.

«Pealtnäha paistsime tavalise perena, kuid kodus oli tegelikkus hoopis teine,» alustas ta. Naine kasvas üles neljaliikmelises peres – ema, isa, tema ja noorem vend. Väliselt tundus kõik korras, kuid suletud uste taga valitses hirm ja kontroll. Isa oli autoritaarne ja käskiv, keelates emal sõpru pidada või kodust lahkuda. Kõik kodused kohustused langesid ema õlule, sealhulgas maja pidev puhtana hoidmine.