/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/12/08/16532662t1h8ffa.jpg)
Kasvamine mürgises keskkonnas jätab sügavad jäljed, mis mõjutavad romantilisi suhteid, sõprussuhteid ja vaimset tervist. Tihti pole ilmselge, et perekondlik dünaamika, millega üles kasvatud sai, oli toksiline – see tundus lihtsalt normaalne.
Need üllatavad märgid näitavad, et sa kasvasid üles toksilises kodus
Enamasti jõuab see alles hiljem kohale, et lapsepõlvekodus polnud asjad päris korras. Redditist arutatakse: «Mis on märk sellest, et keegi kasvas üles mürgises keskkonnas, kuid nende arvates on see normaalne?» Vastused on silmiavavad, tuues esile käitumismustreid, mis tegelikult viitavad sügavamatele haavadele.
Pärast konflikti tunne, et sind ei armastata
Üks levinumaid märke on uskumus, et konflikt tähendab armastuse lõppu. Kommenteerijad tõid välja, et mürgises keskkonnas üles kasvamine tekitab hirmu, et erimeelsused viivad selleni, et armastus kaob.
«Alati kui me vaidleme, arvan, et mu kallim ei armasta mind enam.»
«Kui partneril on kiire ja me pole kaks päeva korralikult rääkinud, hakkan arvama, et ta on minust tüdinenud.»
«Mul on sama ka oma sõpradega – pelgan, et iga väiksemgi konflikt tähendab sõpruse lõppu.»
Liigne seletamine
Veel üks sagedane märk on vajadus kõike liigselt selgitada ja õigustada – alates igapäevastest otsustest kuni ostudeni.
«Seletan alati kõiki oma valikuid, isegi täiesti kõrvalistele inimestele. See on harjumus, mis mul tekkis pideva ja põhjuseta karistamise tõttu.»
«Ma tunnen kedagi, kes põhjendab igat oma tegevust. Näiteks kui ta ostab midagi, siis ta kinnitab, et see oli alla hinnatud ja ta räägib sellest isegi juhuslikele võõrastele.»
«Kui sul on olnud agressiivne ja ettearvamatu vanem, võib see olla ainus viis, kuidas tunda end turvaliselt.»
Ei talu, kui tõstetakse häält
Mürgistes kodudes, kus konfliktid olid valjud ja emotsionaalsed, võib areneda sügav vastumeelsus igasuguste vaidluste vastu.
«Olen 30ndates ja mul on endiselt raske olla valjuhäälsete vaidluste tunnistajaks, sest lapsepõlves karjusid vanemad pidevalt üksteise peale.»
«Ma ei talu purjus inimeste hääli. Olen endale seadnud reegli, et pühade ajal ei joo ma alkoholi, mis tähendab, et veedan need päevad üksi.»
«Kui mees tõstab minu läheduses häält või liigub järsku, tardun ma täielikult.»
Rahuvalvaja roll
Mürgises keskkonnas kasvades tuleb lastel tihti täita rahuvalvaja rolli, sest täiskasvanud ei suuda konflikte lahendada. See võib viia olukorrani, kus inimene tunneb täiskasvanuna vajadust pidevalt teisi rahustada ja harmooniat hoida.
«Piirid olid lapsepõlves olematud. Ma tundsin, et pean olema see, kes kõik ära lepitab, sest täiskasvanud lihtsalt ei saanud sellega hakkama.»
Kui mõni neist kirjeldustest tundub tuttav, võib see olla esimene samm, et oma kogemusi mõista ja end tervendada. Päritoluperes toimunud dünaamika ei pea defineerima tulevikku – muutus on alati võimalik, kirjutab Tyla.
Kui sa vajad abi
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24)
___
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
___
Kiirabi: 112 (24h)