Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Marie Antoinette'ile kuulunud kaelaehe leidis oksjonil röögatu summa eest uue omaniku

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kaelakee, mida arvatakse olevat seotud skandaaliga, mis viis Prantsuse kuninganna Marie Antoinette'i languseni, müüdi oksjonil 4,81 miljoni dollari eest. Ehe sisaldab umbes 500 teemanti ning see osteti peaaegu kaks korda kõrgema hinnaga, kui Sotheby oksjonimaja oli esialgu müügihinnaks prognoosinud.

«See oli särtsu täis õhtu,» ütles oksjonimaja Sotheby's juveelispetsialist Andres White Correal, lisades, et anonüümseks jäänud naissoost ostja oli vaimustuses. Ehe müüdi kolmapäeva õhtul Genfis toimunud oksjonil, kirjutab BBC.

Correal ütles, et ostja lausus talle midagi eriti kaunist: «Ma olen erakordselt õnnelik, et võitsin, aga ma ei oma seda. Olen vaid hoidja, kuni järgmine inimene selle endale saab.»

«Tundub, et suursugust päritolu ajalooliste ehete jaoks on turul kindel nišš. Inimesed ei osta ainult eset, vaid ka kogu sellega seotud ajalugu.»

Marie Antoinette sündis Austrias 1755. aastal ja ta saadeti Prantsusmaale tulevase kuninga Louis XVI lapspruudiks.

Viimane Prantsuse kuninganna hukati Prantsuse revolutsiooni kõrgpunktis koos oma abikaasaga giljotiini abil 1793. aastal. Ta oli siis 37-aastane.

Arvatakse, et mõned kolmapäeval müüdud kaelakee osadest pärinesid algupärasest kaelakeest, mis oli 1780. aastatel toimunud «teemantkaelakee afääri» keskmes ja võis kiirendada Marie Antoinette’i langust.

Algse kaelakee osad, mis olid 650 teemantiga ja kaalusid umbes 2800 karaati, müüdi mustal turul osade kaupa.

Üks Bond Streetil tegutsenud juveliir Londonis kinnitas, et ostis peagi pärast nende kadumist enam kui poole teemantidest 10 000 naela eest, teatas Sotheby’s.

Mõned eksperdid usuvad, et kolmapäeval müüdud kaelakee teemantide vanus ja kvaliteet viitavad nende sobivusele originaaliga.

Kaelakee kuulus Anglesey perekonna juveelikogusse umbes 100 aastat, enne kui see 1960. aastatel Aasia erakollektsionäärile müüdi.

Tagasi üles