OOTAMATU ⟩ Mis aitab, kui surmade statistika võtab suuna üles ja stress tapab?

Kooljakuu on kõige raskem aeg. Me pole veel harjunud lõputu pimeduse ega luust ja lihast läbi lõikava kõledusega, nii on mõlemat eriti raske taluda. Inimesed jäävad haigeks, süütenöörid lühenevad, suhted purunevad ja depressioon hiilib ligi.

Teeme vastupidi populaarsetele eneseabisoovitustele. Ära püüagi päikest leida (seda ei ole!) või positiivselt mõelda. Arsti musta mustaga ja kurja kurjaga. 

Just november on kuu, mis surmade statistika suuna järsult üles võtab. Aasta süngeim aeg on alanud, see on fakt, nii on loogiline tegeleda tumedate teemadega. See on elutervem, kui endale valetada, et oleme endiselt juulis. Aga mis on november tegelikult? «Täitsa ajukooma. Üks tobe tähistatav palagan lõpeb ja teine sinna otsa tulekul,» ütleb Nihilistikrypti artist Raino Suurna ehk Uziel. November on kui must auk selle keskel. «Aga seegi hea, et püss ja roosid käes, ei ulu keegi enam vihma käes.»

Novembrimasenduse vastu ei aita miski. Palju parem plaan on kogu seda süngust, surmahõngu ja pimedust teadlikult nautida. Ühe võimaluse selleks pakub hauataguse kõlaga eriti kurja death-metal'it viljelev bänd Nihilistikrypt. Täpselt kooljakuu keskpaigas, 15. novembril annavad nad rokiklubis Tapper suure ja sünge kontserdi.

Nihilistkrypti solist Marko Murulauk, hüüdnimega Orc  tõdeb, et novembrikuu sünguse ja surmaga suhestub kontsert mitmeski mõttes, ehkki ta ise oma elu kuude kaupa ei ela. «Me teeme teatud mõttes kokkuvõtte ja kummarduse kõigele, mis tehtud. Kuid see ei tähenda bändi lõppu. Nagu igast surmast saab alguse uus elu – mängime ka täiesti värske, siiani esitamata loo.»

Nihilistikrypti bändiliikmed. Raino Suurna ehk Uziel on vasakult esimene, Marko Murulauk ehk Orc seisab keskel. Lisaks on pundis Martin Kalmet, Andrus Suik ehk Doomhand ja Madis Kaljurand. Foto: Erlend Štaub

Nihilistikrypt ei hellita. Foto: Erlend Štaub

Samal teemal

Naine

5. oktoober

Suur lugu

NAISTEJUTUD ⟩ Raimond Feil: «Just see vabastas mind depressioonist, ärevusest ja lagunevatest suhetest»

20 sünget aastat

Death-metal kõlab kooljakuul veel kõige paremini, selle üks eredamaid esindajaid Nihilistikrypt tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat. «Ootame kõiki kolemuusikasündmusele,» teatab bändiliige Uziel. «Muidu kisub koomaseisundisse selle viluga. Eks «plika juures on ju ka hea» või kuidas see tsitaat oligi, aga vot bändiruumis on soe ja metal-kontserdil lausa kuum ning Xanaxi või muu puru asemel teevad sõbrad seal tuju heaks!»

«See tuleb unikaalne kontsert, mida bänd ei ole mitte kunagi varem sellisel kujul teinud ja enam ilmselt ei tehta ka,» avab Nihilistkrypti solist Marko «Orc» Murulauk. «Äge tõmbenumber on see, et tulevad kokku paljud põnevad bändiliikmed, keda pole laval aastaid nähtud. Mõned pole isegi muusikaga tegelenud – aga enamik teeb oma etteaste ka sel õhtul. Huvitav fakt veel – kui Nihilistkypt andis oma elu esimese kontserdi, siis mängis kohe pärast meid Surrogoat, samuti vana bänd. Ja sel korral nemad soojendavad meid.»

Lisaks Nihilistikrypti tavapärasele pöörase energiaga solistile Marko Murulaugule ehk Orcile mürgeldavad sel õhtul laval ka Meriliis Ojamäe, Ken Takmazjan, Markus Saar ja teised. Rohkem infot kontserdi Nihilistikrypt XX kohta leiad siit.

Surrogoat astub samuti sel õhtul lavale. Foto:  Surrogoat

Nihilistikrypt pakub laivis veel mitu kraadi kangemat elamust kui niisama bass põhjas kuulates. Tegu on Eesti ühe vanima järjepidevalt tegutseva, eriti kurja muusikat viljeleva pundiga. Nihilistikrypti on märgatud ja tunnustatud ka väljaspool raskemuusikasõprade ringi – nende album «Diemension» oli 2022. aastal Eesti Muusikaauhindade nominent aasta metal-albumi kategoorias.

Samal teemal

Naine

8. oktoober

Suur lugu

INTERVJUU ⟩ «Mu isa läks kolmeks kuuks välismaale tööle ja... jäi kahekümne viieks aastaks»

Ajas aina kurjemaks

Nihilistikrypt on 2004. aastal alguse saanud death metal bänd, mis aja jooksul on arenenud järjest tehnilisemaks ja kurjemaks, aga samas ka meloodilisemaks ning vaheldusrikkamaks. Muusika põhijooneks on kiired ja halastamatud trummivalangud, mida täiendavad jõulised riffid ja armutu vokaal. Vaheldust lisavad meeldejäävad meloodiad, aga ka haaravad sümboolsed fraasid, mida publik mõnuga kaasa röökida saab. 

«Muusikalises mõttes läheb meie looming keerulisemaks ja kihilisemaks, ma ei oska öelda, kas see teeb selle tingimata kurjemaks,» arvab solist Orc. «Kurjus on subjektiivne asi. Death metal peabki kõlalt olema agressiivne. Ütleme nii, et see, mida me alguses tegime, oli lihtsakoelisem kuri. Nüüd oleme pannud muusikasse rohkem teadmisi ja pühendumist, jõudnud sügavamale ja saanud vägevamaks. Ja kuna tumedus on algusest peale meie toon, siis selles mõttes on muusika veel kurjem.» 

Äratuntava sümbolina figureerib bändi illustratiivses küljes fiktiivne kuritegelane, kelle on mitmemõtteliste laulutekstide põhjal loonud ja eri stseenides ellu joonistanud tattoo-kunstnik Aleksander-Leonhard Erm. «Meie lugudes toimetab üks sümbolistlik tegelane, kelle eluloost on näiteks võetud sarimõrtsuka päevikud,» selgitab Murulauk.

Samal teemal

Digiajakirjad

6. november

Suur lugu

KÕHEDAD LOOD ⟩ «Laps karjus, kuni tal sai õhk otsa. Ta hingas ja hakkas uuesti samamoodi karjuma...»

Pimedusega pimeduse vastu

Metal-muusika austajad teavad hästi – eluraskuste raputustes annab see jõudu ning aitab selja sirgeks lüüa. Ei, see pole mingi salapärase «kurjade inimeste klubi» eralõbu. Raskemuusikasõpru leiab nii tippjuhtide, koduperenaiste, igat masti inimeste ridades. Ühisnimetajaks ehk vaid tundlikkus ning ausus, otsus halva mängu juurde mitte head nägu teha, vaid võtta maailmas vastu nii tume kui hele pool.

«See ongi seesama point,» kinnitab ka Orc. «Kui sa oled süngema muusika looja, valad sa kogu oma varjukülje välja muusikasse. Sama saab teha death metal'i kuulaja. Füüsilises mõttes see kedagi ei kahjusta. Kogu must on minu seest väljas!» 

Muusikud leiavad, et see on kindlasti üks turvalisemaid ja tervislikumaid viise tumedusega kontakti saada, sest neid tundeid leidub paratamatult meis kõigis. «Kuni see tume pool on inimese sees olemas, tunneb ta vajadust seda välja lasta – kõike rasket, kurba, vägivaldset. Sa ei saa seda eitada, ja enda tumedat poolt maha matta on minu meelest ohtlikum,» teab Orc. Ja kuidas metal elustiili mõjub? Hämmastaval kombel on see rahvas väljaspool rokisaali keskmisest palju rahulikum, sõbralikum, empaatilisem ja sageli vaatab elu peale optimistlikuma filtriga. «Metal-muusika inimesed on pigem tšillid. Kui sa tuled kokku ja saad sarnaste inimest seltsis turvaliselt oma varjupoolt välja elada, siis jääb inimeses alles see tore pool, sõbralikkus, loomingulisus ja muul ajal elus saad keskenduda oma helgemale küljele. Ja lisaks kogukonnatunne ja ühtsustunne – toetuse ja hoidmise tunne suuresti on see, mis metal'i inimesi seob.»

Uziel on sama meelt, et metal'i-sõbrad, kes saavad turvaliselt möllata, ei ole pigem need, kes kusagile konflikte tekitama või tüli norima kipuks. Raskemuusika on omamoodi ravim. «Magneesium, see on nõrkadele – magushapu beebitoidulisand. Erudeeritud muusikamaitsega indiviidid manustavad pimedas ikka kirurgiterasest ogasid ja kõrva tilgutavad sulaplaatinat või niklit,» ütleb bändimees.

Raske muusika võib raskustes aidata

Kas raske muusika teeb head või halba? Tihti need, kes seda ise ei kuula, usuvad, et mida raskema muusikaga end ümbritsed, seda mustemaks ja murelikumaks mõtted muutuvad. Samuti arvavad mõned, et rajud trummid peksavad aju tuhmiks, tõuseb stress ja ärevus. Kõrvalseisjate loodud konstruktsioonide ühiseks nimetajaks sobiks hästi väljend «hirmul on suured silmad».

Ameerikas Kentucky osariigis läbi viidud uuring teismeliste ja noorte täiskasvanute hulgas aga näitas sootuks midagi muud.

Tarkade valik

Esimene üllatav seos näitas, et raskemuusikasõbrad olid keskmisest isegi intelligentsemad ning nende akadeemilised tulemused olid paremad. Miks? Sest aju muutub laisaks kohe, kui ei leia stimulatsiooni. Mittefännile tundub metal mürarikas, aga selle armastajad teavad – see on ääretult kompleksne, vaheldusrikas, kihiline ja põnev helidemaailm, mis aitab ajul erksana ja vormis püsida.

Mälutreening

Mälutreeninguna toimib tõtt-öelda igasugune muusika, kus on pikad, mitmetähenduslikud tekstid. Suur osa popist on aga muutunud ülilihtsaks – paar lauset, needki nürid, et kuulaja aju saaks mugavalt laiselda. Metal'i-maailmas on, nii üllatav kui see ei tundu, lüürika palju poeetilisem ja keerukam.

Stressiravim

Stressi puhul oli seos samuti pigem vastupidine – raskemuusika aitas rasked tunded välja elada, need ei jäänud inimese sisse teda painama ning enesetunne muutus tajutavalt kergemaks. Loogika on sarnane nagu lõhkumistoast leitav teraapiline efekt – saad kontakti tunnetega, mida endale keelad ja sügavale matad, ja leiad turvalise ja lubatud viisi need välja elada. Ehk kui tunned raskeid tundeid kuhjumas ja energiat kadumas, võib metal-muusika olla lihtsaim viis rõhuv jama maha laadida ja uut särtsu peale saada.

Allikad: metal insider, metal nexus

Metal teeb raudselt head

«Metal-muusikas on alati sisu, seal pinnapealsus puudub,» märgib ka Marko Murulauk. «Death-metal ehk surmametal räägibki sümboolsete kujundite kaudu palju surmast. Aga see pole lihtne sisu – seal on alati palju kihte, peidetud tähendused ridade vahel. Ja enamasti keegi niisama lihtsalt neist sõnumitest aru ei saa. Nii et väide sellest, et see pakub ajule stimulatsiooni, peab paika küll.»

Intelligentsuse teemal leiab muusik siiski, et igas inimgrupis leidub nii geeniusi kui lauajalgu, ennatlikult üldistada ei tasu. Pigem leiab ta, et metal annab märku kuulaja julgusest originaalseid mõtteid mõelda ja etteantule vastanduda. «Kuidas mina olen seda näinud või sellest aru saanud, ja see joon puudutab suuresti igasugusesse subklutuuri kuulujaid – ühendav joon on soov eristuda ja otsida midagi muud. Tõmme teistsuguse järele. Death metal on kindlasti üks selliseid suundi, kus sa vaatad teise pilguga maailma. See viitab sellele, et inimesel on potentsiaalselt võimekus vaadata tavapärasest ja etteantust kaugemale, mõelda kastist välja, mõelda midagi uut välja ja julgust oma idee ka teoks teha. Kui sa voolad kõigega kaasa, mis sulle ette antakse, siis selleks pole liigset intelligentsust vaja. Tiksud kaasa, on mugav, aga siin puudub ju emotsioon või areng!»

Nihilistkrypti muusikud on nõus, et tervisele teeb metal raudselt head. «Tunnete enda sisse kogumine on paljude jamade algus,» usub Orc. «Miks on death-metal'i kuulajad tervemad – saad kõik tumedad tunded välja elada muusikasse. See on palju tervem, kui neid kaasa tassida.» 

Nihilistikrypt, solist Orc. Foto: Erlend Štaub

Bändist

Nihilistikrypt praeguse seisuga on:

Madis Kaljurand – trummid

Andrus Suik ehk Doomhand – bass

Marko Murulauk ehk Orc – vokaal

Martin Kalmet – kitarr

Raino Suurna ehk Uziel – kitarr, vokaal

Nihilistikrypt, vasakult: Uziel, Martin, Orc, Doomhand, Madis. Foto: Erlend Štaub

Diskograafia:

• 2005 «Required Sacrifices» (demo album)
• 2007 «Catakrypt» (split koos Catafalciga)
• 2008 «Perverse Dark Somnolence» (EP)
• 2011 «Psykhosis» (album)
• 2014 «Revelation» (singel)
• 2016 «Theory 3:42 in Practice» (singel)
• 2016 «Serial Killer Diaries» (album)
• 2021 «Diemension» (album)
• 2024 «Cross-section Hatefold» (läbilõikealbum tehtud tööst, LP)

Ürituse kohta loe siit.

Kuula lisaks Spotifys ja Bandcampis. Vaata lisaks.

Nihilistikrypt andis Hard Rock Laagris korralikult kütet. Foto: Erlend Štaub

Paralleel «surmahooaja algusega» pärineb Eesti surmade statistikast. Just novembrikuus võtab surmade arv järsu suuna üles ja jääb kõrgeks kuni märtsini. Keskmiselt sureb pimedal ajal ööpäeva jooksul Eestis 42 inimest. Kõige karmim aeg on aga alles ees – aastavahetusel ja jaanuaris kerkib surmade arv 54ni. 

Allikas: statistikaamet.

Vaata bändi laivis