33-aastane kolme lapse ema Charlotte Lay (33) seisis raudteerööbastel, et oma elu lõpetada. Rongijuht Dave Lay (47) suutis sõiduki peatada ja astus välja, et naisega vestelda. Ta toimetas Charlotte'i ohutult järgmisesse peatusesse, kus ootas politsei, et viia ta vaimse tervise spetsialistide hoole alla. Sel hetkel Charlotte ei teadnud, et oli kohanud oma tulevast abikaasat.
Rongi ette hüpanud naise elu võttis muinasjutulise pöörde (1)
Järgmisel päeval otsis Charlotte Dave'i Facebookist üles, et tänada teda lahkuse eest, millega ta kriisihetkel tegutsenud oli. Dave vastas Charlotte'ile, et ta on alati valmis kuulama ja nad hakkasid iga päev sõnumeid vahetama.
Kaks kuud hiljem läksid nad kohvi jooma. Kolm aastat hiljem, kui Charlotte ootas nende esimest last, sõudsid nad abieluranda.
Charlotte meenutas, mida mees oli öelnud talle kriisihetkel: «Meie vestlus puudutas ainult igapäevaelu, kuid see aitas mind kriisist välja. Elu ei tundunud enam nii raske. Järgmisel päeval otsustasin leida üles mehe, kes oli minu vastu nii lahke. Facebooki ja paari tema kolleegi abil leidsin ta. Nüüd on ta minu abikaasa. Abiellusime, kui olin 22. nädalat rase.»
Medõena töötaval Charlotte'il oli varem diagnoositud depressioon, ärevus, posttraumaatiline stressihäire ja ebastabiilne isiksusehäire. Ta rääkis, et tema 2019. aasta enesetapukatse oli impulsiivne otsus. «Ma ei tea täpselt, mis mu enesetapukatset sel päeval ajendas, kuid see oli impulsiivne otsus. Kandsin vormi, täielikult tööks valmis, kuid miski tundus vale.»
«Kui ma rongilt maha tulin, istusin lihtsalt perroonile. Konduktor küsis, kas minuga on kõik korras ja ma vastasin jaatavalt. Ta küsis uuesti, kas ma olen ikka kindel, vastasin taas jah ja rong sõitis minema. Seal istudes tegin impulsiivse otsuse perroonilt hüpata. Kõndisin mööda rööpaid ja istusin rongi ootama. Ma ei tea, kes minu kohalolekust teatas, kuid järgmine rong aeglustas ja peatus minust kaugel.»
Dave väljus kabiinist, põlvitas Charlotte'i ette ja tutvustas end. Ta ütles, et nad võivad rääkida kuni Charlotte tunneb end piisavalt mugavalt, et rongi peale minna. Nad vestlesid pool tundi, Charlotte nõustus rongi istuma ning järgmises peatuses anti ta politsei hoolde.
Dave polnud kunagi saanud koolitust, kuidas sellises olukorras käituda. «Ma ütlesin lihtsalt neid asju, mida olin soovinud, et oleksin öelnud teistele inimestele, kes on enesetapu sooritanud.»
Charlotte loodab, et tema lugu kuuldes inimesed mõistavad, et abi on olemas, vahendab Daily Star. «Ma saan praegu oma vaimse tervise jaoks tuge ja usun, et see on alati võimalik. Olen Dave'ile väga tänulik, et ta sellel päeval peatus ning oli nii kannatlik ja mõistev. Oleksin aru saanud, kui ta poleks tahtnud minust midagi kuulda, aga ma tahtsin lihtsalt öelda aitäh selle eest, et ta võttis minu jaoks aega ja kohtles mind nagu inimest.»
«Ma pidin teadma, et temaga on kõik korras. Võtsin ühendust politseiga, et uurida, mis temast edasi sai ja et ta on turvalises kohas. Oli imeline, et sain kellegi elu muuta,» ütles Dave.
Kui sa mõtled enesetapule, siis palun helista
Lasteabi: 116111 (24 h)
Ohvriabi: 116006 (24 h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10–24 ning hingehoidjad kell 16–24)
___
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
___
Kiirabi: 112 (24 h)