/nginx/o/2012/04/18/1062960t1h2cf7.jpg)
Kas oled tunnetanud, et töötad samaväärselt kui sinu meeskolleeg samal alal, aga sellegipoolest saad sina ikkagi vähem palka?
Üksikema Merle: mulle maksti vähem, sest ma olen naine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurostati 2008. aasta andmetel on Eestis Euroopa Liidu suurim palgalõhe ehk naiste ja meeste keskmise palga erinevus.
«Palgast ei sõltu mitte ainult inimese tänane materiaalne heaolu, vaid tema elukvaliteet terve elu vältel,» rääkis 12. aprillil 2012 Tartus toimunud palgalõhe seminaril sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhtaja Liina Kanter. «Palgast sõltub näiteks ka see, kui suur on inimese vanaduspension, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis jne,» lisas ta.
Kanter tõi ka näitena välja, et Eestis on last üksi kasvatavateks vanemateks valdavalt naised. «Sellest tulenevalt mõjutab naiste madalam tasustamine ka otseselt laste toimetulekut ja laste vaesust ühiskonnas,» ütles ta.
Üksikema Merle (31) leiab, et põhjus, miks naistele vähem makstakse, seisneb selles, et enamasti on palga maksjad ehk siis tööandjad mehed.
«Mehed unustavad aga ära, et naiste, eriti väikelaste ja üksikemade motivatsioon hästi tööd teha on suurem just seetõttu, et neil on väike laps,» rääkis ta Naine24'e.
Merle on enda sõnul kogenud kahel korral, et talle maksti vähem, sest ta on naine.
Ülikooli kõrvalt tööle asudes maksti Merle kursusevennale sama töö eest rohkem palka. «Kui selle teema tõstatasin, tõsteti tema ametipositsiooni ja veel ka palka. Mina olin ülemuse silmis usalduse kaotanud ning minu positsioon viie aasta jooksul ei tõusnud,» selgitas ta.
Teisel korral, pärast seda kui Merle töölt lahkus, võeti tema ülesannete osaliseks täitmiseks tööle meesterahvas, kes tegi seda tööd oma põhitöö kõrvalt. «Küll aga sai meesterahvas palka, mis oli ette nähtud oluliselt kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema vastutusega inimese jaoks. Ehk siis tema koormus ja vastutus oli maksimaalselt 50 protsenti ettenähtust, kuid palk sama, mis minul täiskoormusega töötades,» märkis Merle.
«Palgalõhe annab eriti tunda valdkondades, kus palk on väiksem Eesti keskmisest. Sõltub muidugi ka individuaalsetest kohustustest panga ees,» lisas ta.
Merle arvates teeb elu keerulisemaks ka tugivõrgustiku puudumine ja palga kaotus lapsega haiguse tõttu koju jäädes.