ÕUDUSTE ÕHTU ⟩ Inglismaa kohalikke kummitab Kuri Daam

Nomanslandi aasal Hertfordshire'is valitseb päevavalguses rahu. Jalutajad liiguvad metsikute kellukeste keskel, kullid lendlevad kõrgel taevas ning mägrad toimetavad rahulikult oma tegemisi maa all.

Kõik aga muutub öises pimeduses. Vanade tammepuude vahele libisevad varjud ning udu laskub mägedest alla. Ainult väga julge – või võib-olla väga rumal – inimene astuks öösel aasale.

Kes seda siiski teeb, võib näha Hertfordshire'i kõige õõvastavamat kummitust: musta hobuse seljas kihutab üle küngaste müstiline ratsanik, riietatud täielikult musta. Arvatakse, et see on Katherine Ferrers (26), tuntud kui Kuri Daam, kes oli päeval aristokraat, öösel aga röövlinaine, vahendab Metro.

Katherine suri 26-aastaselt – tema surma ümbritseb sama palju saladusi kui tema tormilist elugi. Mis on selle kummitusliku pärijanna lugu?

Sündinud aristokraatlikku perekonda

Noore Katherine Ferrersi portree asub Valence House’i muuseumis, Dagenhami ainukeses säilinud mõisahoones. Sinises siidkleidis ja säravate pärlitega maalitud 13-aastane Katherine naeratab malbelt.

See on väga erinev pildist, mis kujutab taltsutamatut Kurja Daami, kes täiskasvanud mehi hirmutas.

«Katherine näeb portreel tõesti süütu välja; see on huvitav,» ütleb Judy Leigh, Katherine Ferrersi loost inspireeritud uue romaani «Kuri Daam» autor.

Ta räägib ajalehele Metro: «Sa vaatad noort naist portreel ja mõtled, et mis küll juhtus järgmise kaheteistkümne aasta jooksul pärast selle pildi tegemist? Mis ajendas teda hobusele istuma ja inimesi relvaga ähvardama?»

«Selline elu oli tohutult riskantne ja ta teadis seda. Inglismaal oleks tüüpiline röövel ammu oma tegudele lõpu teinud, vahele jäänud või tapetud.»

Katherine sündis 4. mail 1634 ja kasvas üles Hertfordshire’i luksuslikus Markyate Celli mõisas, viieteistkümne kilomeetri kaugusel Lutonist. Ta oli oma pere varanduse ainus pärija pärast isa ja vanaisa surma, kui ta oli kõigest kuueaastane. Kuid talle polnud määratud seda varandust nautida.

«Ehkki Katherine sündis jõuka ja privilegeeritud inimesena, polnud tema elu tegelikult sugugi lihtne,» selgitab Judy.

«Teda sunniti abielluma enne 14. eluaastat 16-aastase noormehega. See mees võttis kõik tema raha ja müüs maha ta pere varanduse. Katherine oli küll pärijanna, kuid pärijanna, kellelt kõik rööviti.»

Daamist röövliks

Legendide järgi tahtis Katherine meeleheitlikult raha teenida ja murda lahti 17. sajandi ühiskonna piirangutest. Juttude põhjal sai ta sõbraks kohaliku talupoja Ralph Chapliniga, kes veenis teda röövlina tegutsema.

Ööpimeduse saabudes lahkus Katherine Markyate Cellist salatrepi kaudu ja vahetas oma ööriided musta mantli, maski ja kolmnurkse mütsi vastu. Seejärel hüppas ta hobuse selga ja ratsutas vanal Rooma teel Watling Streetil liikuvate kaubakaarikute poole.

Röövlinaine ootas kannatlikult, kuni mõni kaarik möödus, ja nõudis juhilt väärtuslikku kaupa. Seejärel kihutas ta tagasi Markyate Celli ja muutus hommikuks taas korralikuks aristokraadiks.

Katherine’i seiklused lõppesid ootamatult, kui ta 1660. aastal 26-aastaselt suri.

Legend räägib, et Katherine ratsutas Nomanslandi aasal nähtud üksiku kaarikujuhini. Kui ta relva haaras, hüppas kaariku tagant välja grupp mehi, relvad käes. Katherine sai põgenedes haavata ja tema keha leiti hiljem Markyate Celli lähedalt.

See on legend. Teised lood viitavad, et ta suri hoopis sünnitusel – või ei olnud ta üldse röövlinaine. Kuid rahvajutt elab edasi ja muutub aina värvikamaks.

Spooky Isle'i sõnul oli Ralph Chaplin naise armuke ning nad tegid oma röövlitegusid koos – mees suri kuulihaavadesse Finchley Commonis. Allikas märgib, et Katherine töötas üksi edasi, kuid muutus oluliselt vägivaldsemaks, tulistades ohvreid, kellele ta varem poleks liiga teinud.

Kummituslikud juhtumid

1840. aastal süttis osa Markyate Cellist põlema, kuid hiljem taastati. Kohalikud ütlesid, et tundsid põlengu ajal kummituslikku kohalolekut ja tunnet, nagu neid jälgitaks. Järgnevatel aastatel on Katherine’it mõisa taga suure puu otsas kiikumas nähtud.

Jõuame tänapäeva, Nomanslandi aasale 2024. aasta oktoobris, kus Philip (54) jalutab vihmas oma spanjeli Samiga. Lähedal St Albansis elav Philip ei tea Katherine Ferrersi loost palju, kuid ütleb, et pole ime, et seal on kummitusi nähtud. «Talvel on siin tõesti kõhe,» räägib Philip Metrole antud intervjuus. «Kui udu kerkib, ei näe mitte midagi. Ja metsas on ka nahkhiiri.»

Nomanslandi aasale lähim pubi kannab nime Kuri Daam, asudes Wheathampsteadi küla lähedal. 17. sajandil oli see tagasihoidlik kõrts, mis meeldis Londonisse suunduvatele ränduritele. Tänapäeval on sellest saanud trendikas gastropubi, mille menüüs leidub praetud seakõht ja merekarbid. Kui Kurja Daami pubis midagi kummalist juhtub, mainitakse alati üht ja sama nime.

«Imelik küll, aga me rääkisime eile tema kummitusest,» jagab üks pubitöötaja Metroga.

«Mõni päev tagasi kukkus meie kraanimärgi silt maha ja kõik ütlesid, et see oli kindlasti Katherine. Eile õhtul seisime leti ääres ja järsku kuulsime lärmakat pudelite kolinat. Taas arvasime: näe, see on Kathy.»

Kurja Daami pubist edasi jõuame West End Barnsi, väikesesse kohvikusse, mis asub ühe talu kõrval Ferrersi tee ääres. Kohvimasina surina saatel räägib barista lähedal asuvast talumajast, kus on nähtud Katherine’i kummitust.

Kõik need kummitusjutud pärijanna kohta innustasid Judy Leigh’d lisama üleloomulikke elemente oma romaani. Teose süžee jälgib noormeest Charlie Wolfe'i, kes pärast lahkuminekut ja töö kaotust otsustab aidata oma onul renoveerida lagunevat maja Nomanslandi aasa ääres. Ta avastab Katherine’i loo, millest paljastuvad uued tahud.

«Kummitustega töötades saab raamatusse sisse tuua erilist atmosfääri, mis ühendab vana ja uue ajajoone,» lisab Judy.

«Katherine’il on justkui kaks paralleelset lugu; üks räägib, et ta suri sünnitusel Londonis; teine, et ta suri pärast tulistamist Nomanslandi aasal. Panin mõlemad variandid oma raamatusse, sest me ei tea täpselt, mis juhtus – mõlemad on võimalikud.»

Legendid ja moonutatud tõed

Kurja Daami legend elab edasi Hertfordshire’i elanike seas, kuid tegelikkus Katherine Ferrersi loo taga on siiani mõistatuslik.

Markyate Cellis tõepoolest avastati 1820. aastal salatrepp, kuid mõned ajaloolased kahtlustavad, et Katherine’i abikaasa müüs mõisa enne, kui Katherine oleks saanud oma röövlikarjääri alustada. Siiski usutakse, et salatrepi avastamine ja 1833. aastal avaldatud luuletus «Maude of Allinghame», mis kirjeldab röövlinaise seiklusi, lisasid legendile uusi mõõtmeid.

Katherine maeti 13. juunil 1660 Püha Mary kirikusse Ware’is. On märkimisväärne, et tema säilmed ei leidnud kohta pere hauakambris. Kas see on juhuslik või mõjutasid tema ebaseaduslikud teod pere au nii palju, et talle ei võimaldatud korralikku matust?

Judy viitab ka Ralph Chaplinile, talupojale, kes väidetavalt suunas Katherine’i röövlinaise teele. Kas ta üldse eksisteeris?

«Tema kohta pole ajaloolisi tõendeid, justkui oleks ta ajaloo lehekülgedelt kustutatud,» selgitab Judy. «Ainus, mida hilisemates lugudes täheldasin, oli see, et ta oli Katherine’ist palju vanem – tema oli väidetavalt see, kes Katherine’i röövlinaise teele viis. Ma ei tahtnud Katherine’i kujutada kui nukku, keda juhiti. Minu raamatus on nad võrdsed.»

Legend elab edasi

Katherine Ferrersi elu on kahe filmi inspiratsiooniks olnud – 1945. aasta filmi peaosas mängis Margaret Lockwood ja 1983. aasta uusversioonis Faye Dunaway. Mõlemad põhinevad Magdalen King-Halli romaanil, mis omakorda on inspireeritud Katherine Ferrersi elust.

Kui pärijanna kohta räägitud lood vastavad tõele, rikkus Katherine tõesti seadust oma röövide ja relvastatud ähvardamistega. Samas, nagu Judy märgib, ei saanud Katherine sellist rahva heakskiitu nagu Dick Turpin või legendaarne Robin Hood, kes hoolimata oma kuritegudest said rahvuskangelaseks. Katherine sildistati lihtsalt halvaks.

«See tekitab küsimusi,» tõdeb Judy, kes on endine teatrilugude õpetaja.

«Võib-olla on teod, mida mõne mehe puhul nimetatakse kangelaslikkuseks, naiste puhul kurjuseks.»

Peidetud aare kui viimane pusletükk

Kas me kunagi leiame tõe Katherine Ferrersi kohta? Kas ta oli tõesti julge ja uljas röövlinaine või on temast räägitav lugu lihtsalt kontrolli alt väljunud kuulujutt, mis heitis varju tema mainele?

Judy pole kindel, kuid toob välja ühe vana Hertfordshire’i luuletuse, mis vihjab, et Katherine peitis oma röövlinaise-päevil Markyate Celli lähedusse suure varanduse.

Luuletus kõlab järgmiselt:

Lähedal Cellile on kaev

Lähedal kaevule on puu

Ja puu all peidus varandus su.

Nagu tihti juhtub, võib olla just mõni metalliotsija see, kes lõpuks selle mõistatuse lahendab, mitte ajaloolane.