Headust mõjutavad ka geenid

Foto: SCANPIX

Ajakirjas Psychological Science ilmunud uurimus näitas, et hoolivus ja headus on vähemalt osaliselt tingitud geenidest.

Hormoonid oksütotsiin ja vasopressiin mõjutavad suhtumist teistesse inimestesse, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator. Näiteks hakkavad majanduslike riskidega seotud mängudes osalevad vabatahtlikud siis kaasmängijatesse hoolivamalt suhtuma, kui neile oksütotsiini ninna piserdatakse.

Oksütotsiiniretseptorid esinevad kahe vormina ja vasopressiiniretseptoril on neid veel rohkem.

Buffalo ülikooli teadlane Michael Poulini huvitas eri tüüpi retseptorite mõju inimeste käitumisele.

Uurija korraldas internetis küsitluse, kus vabatahtlikud pidid avaldama arvamust, mida nad arvavad kodanikukohuste täitmisest nagu kuritegudest teatamine või maksude õigeaegne tasumine.

Samuti pidid katsealused vastama küsimustele, kas inimesed on pigem head või halvad ning andma aru, kui palju nad teevad vabatahtlikku tööd.

Küsimustikule vastanutest andis seitsesada inimest süljeproovi, mille abil sai Poulin kindlaks teha, millised olid nende hormooniretseptorid.

Inimesed, kes arvasid, et maailm hirmutab neid, aitasid teisi väiksema tõenäosusega, välja arvatud juhul, kui neil olid retseptoreid kodeerivad geenid, mida seostatakse headusega.

«Teatavad geenikombinatsioonid aitavad üle saada tundest, et maailm on ähvardav ning lubavad hirmudest hoolimata teisi inimesi aidata,» selgitas Poulin.

Geenide ja sotsiaalsete hoiakute ning abivalmiduse vahel polnud siiski otseseid seoseid. Uurija sõnul on see mõistetav, sest DNA mõju ühiskondliku käitumisele on väga keerukas.

«Miks tundub üks naaber heatahtlik, suuremeelne ja hoolitsev, teine aga isekas ja kitsi? Vastus võib peituda nende pärilikkusaines,» ütles Poulin, kelle sõnul ei avastanud ta headuse geeni.

Pigem näitas uurimus, et olemas on geenivariant, mis annab oma panuse sellesse, et ka maailma suhtes negatiivsed inimesed on abivalmid.