Üllatav põhjus, miks inimesed tegelikult suudlema hakkasid

Foto: Shutterstock

Kui sa arvad, et tead, miks inimesed naudivad üksteise suudlemist, siis uus teadusuuring üllatab sind. Inglismaal Warwicki ülikooli psühholoogia dotsendi Adriano R. Lameira juhtimisel avaldatud uuring paljastab, et suudlemise juured ei peitu romantikas, vaid evolutsioonilises instinktis – meie esivanemate hügieenis.

«Tõendid näitavad, et suudlemine pole pelgalt inimeste kiindumuse väljendus,» selgitas Lameira. Tema sõnul oli suudlemine algselt osa primaatide hügieenist – nii eemaldati täisid ja muid parasiite. Uuringu kohaselt võib suudlemine olla sellest viimane säilinud faas.

Ahvide käitumisuuringud näitavad, et hooldaja imeb väljaulatuvate huulte abil nahalt mustust või parasiite. See oli äärmiselt oluline, eriti maapinnal elavate liikide puhul, keda ohustasid mitmesugused parasiidid.

Inimese evolutsiooni käigus, kui kehakarvastik vähenes, muutus selline puhastamine vähem vajalikuks. Järele jäi kontakt, mida tunneme täna kui suudlemist. Lameira hinnangul hakkasid esimesed inimesed «suudlevateks ahvideks» kujunema umbes 2–4 miljonit aastat tagasi. Kõige varasemad kirjalikud viited suudlemisele pärinevad Mesopotaamia tekstidest 2500 eKr.

Selle kohta, kuidas suudlemisest sai seksuaalne tegu, jääb Lameira siiski ettevaatlikuks: «Suudlemine seksuaalse kavatsusega on käitumise erijuhtum,» märkis ta, lisades, et rohkem uuringuid on vaja, et mõista, kuidas romantiline suudlemine ja seksuaalsus omavahel põimusid, vahendab New York Post.

Aja jooksul kujunes suudlemisest sotsiaalne ja sümboolne žest. Lameira sõnul on see usalduse ja kuuluvuse sümbol. Suudlemine on unikaalselt omane vaid inimestele.