:format(webp)/nginx/o/2024/10/14/16417470t1h530b.jpg)
2023. aasta jaanuaris uimastas ja vägistas 20-aastane mees Helsingis 16-aastase tüdruku. Nüüd jõudis asi kohtusse.
Tüdruk ütles kohtule, et kohtus mehega ühe oma sõbra kaudu. Ühel päeval oli mees saatnud tüdrukule sõnumi, et tahab temaga rääkida. Tüdruk oli mehe seejärel enda juurde kutsunud.
Korteris olid mees ja tüdruk tarbinud bensodiasepiine ehk rahusteid, mille järel oli tüdruku sõnul mehe käitumine muutunud väga ähvardavaks. Muu hulgas oli mees kahtlustanud, et tüdruk on temalt narkootikume varastanud.
Tüdruku sõnul oli mees vehkinud noaga ja ähvardanud tüdrukut tappa, kui ta oma asju tagasi ei saa. Lisaks oli mees tüdrukule vägivaldselt amfetamiini süstinud.
Mees haaras vägivaldselt tema käest kinni ja surus tüdruku vastu külmkappi. Tüdruku mälestused järgnenud sündmustest on hägused.
Tüdruk ütles, et ta ei mäleta esimesest vahekorrast midagi. Ta oli arvanud, et see kõik oli olnud halb unenägu. Järgmisel päeval oli ta juhtunust süüdistatavaga rääkinud ja too oli väitnud, et vahekord oli tegelikult toimunud.
Ka teisest korrast olid tüdrukul halvad mälestused. Siiski ütles ta, et oli nõustunud seksiga, sest ei tahtnud, et süüdistatav käituks agressiivselt. Ta arvas, et seks on ainus viis agressiivse käitumise vältimiseks.
Enne lahkumist oli mees hakanud tüdrukult nõudma hüvitist varastatud narkootikumide eest ja võtnud korterist tüdruku asju, näiteks tema telefoni ja ehted.
Süüdistatava sõnul oli seksuaalvahekord kokkuleppeline. Samuti eitas ta, et ta oleks tüdrukut kuidagi ähvardanud või et ta oleks talle vägivaldselt amfetamiini süstinud. Ta tunnistas, et on süüdi narkokuriteos, kirjutab Ilta Sanomat.
Ringkonnakohus pidas tüdruku ütlusi usaldusväärseks, kuna tema ütlused olid enamasti järjepidevad ja üsna detailsed. Ohvri juttu toetasid ka esialgsed andmed arsti aruandest, millest selgus, et ohver oli peaaegu kohe pärast sündmusi juhtunust samasuguse ülevaate andnud.
Ohver oli juhtunust rääkinud ka oma sõbrale, kes astus kohtus tunnistajapinki. Sõbra sõnul oli ohver pärast juhtumit sattunud paanikasse ja nutnud.
Lisaks olid ohvri küünarnukkidel verevalumid ja väikesed haavad. Ringkonnakohus leidis, et ohvri juttu toetasid piisavalt ka ülejäänud tõendid.
Kohus leidis, et süüdistatav tegutses peamiselt süüdistuses kirjeldatud viisil. Kohus märkis, et teise seksuaalvahekorra ajal oli tüdruk olnud võimeline oma tahet väljendama, seega ei olnud selle seksuaalvahekorra puhul tegemist vägistamisega.
Esimese seksuaalvahekorra kohta tunnistas kohus mehe vägistamises süüdi.
Helsingi ringkonnakohus mõistis nüüdseks 22-aastasele mehele raskete narkokuritegude, raskete vägistamiste, kallaletungi, ebaseadusliku ähvardamise ja varguse eest kolme aasta ja kahe kuu pikkuse vanglakaristuse.
Lisaks peab mees maksma kannatanule 200 eurot hüvitist põhjustatud valu eest, 5000 eurot psühholoogiliste kannatuste eest ja 30 eurot varastatud vara eest koos viivisega alates teo toimepanemise kuupäevast.
Süüdimõistetu nime ei avaldatud, et kaitsta kannatanu eraelu puutumatust.