Vanemate nutiseadmetes veedetud aeg mõjutab nende lapsi üllatavalt

Foto: Shutterstock

Lapsevanemad peaksid vältima liigset ekraaniaega. Uued uuringud hoiatavad, et ekraanidele keskendunud emad-isad panevad põntsu laste keelearengule. «Eesti psühholoogia instituudi uuringu järgi mõjutab vanemate tehnoloogiakasutus – sage näost näkku suhtluse katkestamine nutiseadmete tõttu – negatiivselt laste vaimset tervist, peresuhteid ja kognitiivset arengut,» märgiti eelmisel nädalal avaldatud raportis.

Tartu Ülikooli teadlased Tiia Tulviste juhtimisel uurisid üle 400 alla viieaastase lapsega peret, et selgitada välja vanemate pideva nutiseadmete ja telerivaatamise võimalikud kahjud.

Uurimusest selgus, et väikelapsed kipuvad matkima oma vanemate ekraanisõltuvust – mida rohkem ema ja isa ekraaniaega endale annavad, seda rohkem satuvad lapsed ise ekraanide ette. Paraku pärsib see laste sõnavara.

Sarnaseid tulemusi on leidnud ka Drexeli ülikooli teadlased, kes avastasid, et rohke ekraaniaja tõttu ilmutavad imikud ja väikelapsed tõenäolisemalt ebatüüpilist sensoorset käitumist, mis on seotud neuroarenguliste häiretega.

Septembri alguses tegi Rootsi rahvatervise agentuur ettepaneku keelata alla kaheaastastel lastel elektroonikaseadmete kasutamine, viidates sellele, et liigsel ekraaniajal on negatiivne mõju laste unele ja vaimsele tervisele.

Tulviste uuring toetab sellist soovitust, rõhutades, et ka vanemad peaksid oma tehnoloogiakasutust kriitiliselt hindama.

Uurimisrühma küsitluse käigus paluti 421 vanemal hinnata, kui palju aega nende pereliikmed tavaliselt nädalavahetustel ekraane vaatavad. Samuti uuriti, kui suur osa sellest ajast veedeti perega koos, näiteks filme vaadates.

Uuringus osalejad täitsid ka küsimustiku, mille põhjal hinnati laste keeleoskust. Saadud andmete põhjal jagati pered kõrge, mõõduka ja madala ekraanikasutusega rühmadesse.

Analüüs näitas, et lastel, kes veetsid vähem aega ekraanide ees, olid paremad tulemused nii sõnavaras kui ka grammatikas. Oluline aga on, et mitte ükski ekraanikasutusvorm – isegi mitte perekondlik filmivaatamine – ei avaldanud positiivset mõju laste keeleoskusele, vahendab New York Post.

Kõige negatiivsemat mõju avaldas videomängude mängimine, sõltumata sellest, kas mängisid vanemad või lapsed. «Kuigi e-raamatute lugemine ja õpetlikud mängud võivad pakkuda teatud keeleõppe võimalusi, on kõige olulisemaks teguriks esimestel eluaastatel regulaarne näost näkku suhtlemine vanema ja lapse vahel,» rõhutas Tulviste.