Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

AIDAA, POPIPÄEVAD! Liikumisõpetaja räägib, mis mõjutab tegelikult lapse õppeedukust

Copy
Liikumisõpetaja Siim Tõnisson.
Liikumisõpetaja Siim Tõnisson. Foto: Erakogu

Kooliasjade ostmine pole pelgalt kiire poetiir, vaid oluline samm lapse õpiedukuse ja tervise toetamisel. Liikumisõpetaja Siim Tõnisson, kes on tuntust kogunud Instagramis ja TikTokis praktiliste nõuannete jagamisega, rõhutab, et koolitarvete valik võib mõjutada nii lapse mugavust kui ka õpimotivatsiooni.

Kvaliteet ja ergonoomilisus on võtmetegurid

Lodijärve kooli ja Pelgulinna riigigümnaasiumi liikumisõpetaja Siim Tõnisson soovitab koolitarbeid valides pöörata erilist tähelepanu nende kvaliteedile ja ergonoomilisusele. «Parem kvaliteet tagab, et tooted ei lagune kiiresti, mis võib õppeprotsessi segada. Vaadake materjalide tugevust ja vastupidavust, samuti brändide usaldusväärsust,» rõhutab ta. Kvaliteetsed materjalid, hästi tehtud õmblused ja vastupidavad lukud on asjad, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata.

Lapse kaasamine valikuprotsessi 

Tõnisson soovitab kaasata lapsi otsustusprotsessi, sest lapsele meeldivad koolitarbed suurendavad nende õpimotivatsiooni ja aitavad paremini oma asju hoida.

«Koolitarbed, mis lapsele meeldivad, motiveerivad teda rohkem õppima ja enda asju korras hoidma,» kommenteerib ta, lisades, et olgu selleks siis koolijütsi lemmikvärv või -tegelane.

Mida panna tähele koolikoti valimisel?

Tõnissoni sõnul on koolikoti valik kriitilise tähtsusega. Koolikoti õlarihmad peaksid olema laiad ja pehmendatud, rinnarihm aitab vähendada raskuse mõju ning kott peaks olema kerge ja valmistatud veekindlast materjalist. «Ranitsa suurus peab vastama lapse kehakasvule ja vajadustele – liiga suur või liiga väike kott võib olla ebamugav ja kahjustada tervist,» selgitab ta. 

Ärge unustage õiget spordiriietust! 

Liikumisõpetuse tundide jaoks spordiriideid valides tuleb liikumisõpetaja sõnul silmas pidada veekindlust ja hingavat materjali. «Vältida tuleks puuvillaseid riideid, sest need ei ole piisavalt hingavad, muutudes seega higistades ebamugavaks,» sõnab Tõnisson ja lisab, et kui riided on õpilase jaoks ebamugavad, siis ei taha ta sageli tunnis enam nii aktiivselt osaleda.

Tõnisson toob välja, et spordijalanõud võiksid õuetundide jaoks kindlasti olla veekindlad. «Küll aga on veekindlaid spordijalanõusid võimalik osta alles alates suurusest 36 ehk siinkohal märgib ka kooliaste rolli,» lausub ta.

Sisetundide jaoks soovitab ta hüppeliigest toetavaid ja jalga stabiilsena hoidvaid jalatseid. «Eelistada võiks spordijalanõusid, mis on mõeldud sisetingimustes liikumiseks – näiteks korvpalli või jalgpalli mängimiseks mõeldud sisejalanõud.» Jalanõude puhul rõhutab Tõnisson, et 1. klassis pole kindlasti vaja osta lapsele paeltega tosse – krõpsuga jalats on kõige mugavam ja selle saab kiiresti jalga.

Lastele ei pea tingimata kallite brändide tooteid valima, sest nende jalg kasvab kiiresti. Näiteks on Prismas lai valik omabrändi rõivaid ja jalanõusid, mis on hea hinna-kvaliteedi suhtega.

Suurim kitsaskoht kooliriiete puhul on Tõnissoni hinnangul puuvillaste riiete kasutamine liikumisõpetuse ajal, mille järel jäetakse riided koolikappi vedelema ja järgmist tundi ootama. «Hügieeni silmas pidades ei ole tegu väga hea variandiga,» nendib ta.

Tervis ja mugavus ennekõike

Tõnissoni hinnangul on oluline, et lapsevanemad pööraksid tähelepanu ka talvisele riietusele, tagades, et lapsel oleksid soojad kindad ja piisavalt kõrged sokid. «Külmad käed ja jalad võivad takistada lapse aktiivsust liikumistunnis,» hoiatab ta.

Kallid lapsevanemad, kool koputab kohe-kohe uksele, mis tähendab, et ees on ootamas järjekordselt see stressirohke kooliasjade ostmise aeg. See, et ostlemine enda ja koolijütsi jaoks vähem stressi tekitaks, tuleb paika panna kindlad kriteeriumid. 

Pidades silmas ergonoomilisust, kvaliteeti ja lapse enda eelistusi, saab lapsevanem luua tingimused, kus laps tunneb end koolis mugavalt ja motiveeritult.

Tagasi üles