/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16255809t1h11e3.jpg)
Austraaliast pärit 47-aastane Belinda Norton avaldas sotsiaalmeedias oma supervormi saladuse – ja selleks on vaid üks tegevus. Personaaltreenerina töötav Belinda võib ju teada kõiki harjutusi, kuid ta soovitab ainult ühte ja see on täiesti tasuta.
47-aastane naine on elu parimas vormis: see kõik on tänu ühele tegevusele
Ta paljastas, et jooksmine on salatrenn, mis hoiab teda kauni ja nooruslikuna. Belinda märkis, et paljud inimesed ei suuda jooksmas käia mõtteviisi, ebamugavuse või ego tõttu. Jooksuga alustamine ei pruugi olla lihtne, sest algul ei suuda sa joosta nii kiiresti või kaugele kui sooviks, aga sellest ei tasu end heidutada lasta.
«Kas teadsite, et jooksmine on keha ellujäämismehhanism? See on normaalne funktsioon, kuid inimkonna arenedes on sellest saanud valik,» kirjutas Belinda Instagramis. «See on inimkonna kaotus. Kui väike laps hakkab kõndima, jookseb ta isegi siis, kui jalad teda stabiilselt ei kanna. Miks siis täiskasvanud jooksmise lõpetavad? Mõtteviis. Ebamugavus. Ego.»
Belinda avaldas ka üheksa toitu, mida ta alati oma menüüsse lisab. «Kas teadsite, et mullast ja mereveest pärit toiduainetel on mineraalainete sisaldus suurem kui ühelgi teisel?» kirjutas ta.
Need üheksa toiduainet on kala, porgandid, isetehtud müsli, apelsinid, avokaadod, rohelised lehtköögiviljad, brokoli, pruun riis ja kinoa, vahendab The Sun.
Belinda sööb ka iga päev ühe terve koorimata toore porgandi ja kaks kurki. «Terve orgaaniline mullas kasvatatud toit varustab meie keha toitainete ja mineraalidega nagu ei miski muu,» ütles ta.
Belinda lisas, et porgandites sisalduvad kiudained hoiavad veresuhkru taset kontrolli all, samas kui kurgid annavad kehale niisutust ja mõjuvad hästi seedimisele.
Miks joosta?
Ajakirjas International Journal of Environmental Research & Public Health avaldatud hiljutises uuringus leiti, et 75 minutit jooksu nädalas pikendab eluiga kuni 12 aastat. Asicsi läbiviidud väike uuring näitas, et 20-minutiline jooks vähendas stressi 58 protsendil osalejatest. Teised uuringud on näidanud, et jooks vähendab riski surra südameinfarkti, insulti, südame-veresoonkonna haigustesse, vähki ja haigestuda neuroloogilistesse haigustesse, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.