:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16255472t1h94c1.jpg)
Suhkrustatud karastusjookide joomine on võrreldes varasemaga vähenenud, mis on suur võit rahvatervisele, arvestades suhkrustatud jookide liigse tarbimise tunnustatud riske. Seevastu on aja jooksul suhkruvabad joogid hulganisti populaarsust kogunud. Nende sage tarbimine võib aga pikemas perspektiivis mõjuda tervist kahjustavalt.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vähendada lisatud suhkrute igapäevast tarbimist alla kümne protsendi kogu energiatarbimisest. Alla viie protsendi suhkru tarbimine ehk kuus teelusikatäit päevas oleks isegi veel etem ning annaks täiendavat kasu tervisele. Enamik tavalisi karastusjooke sisaldab aga palju enam suhkrut. Võrdluseks võib tuua tavalise 335-milliliitrise purgi Coca-Colat, mis sisaldab üle seitsme teelusikatäie lisatud suhkrut. Kas suhkruvabad joogid on siis paremad?
Suhkruvabad karastusjoogid on loodud nii, et nende maitse sarnaneks võimalikult palju tavaliste karastusjookidega. Suhkru asemel pannakse suhkruta karastusjookidesse kunstlikke või looduslikke magusaineid. Kunstlike magusainete hulka kuuluvad aspartaam, sahhariin ja sukraloos. Looduslikud magusained on stevia ja mungavili ekstrakt, mis pärinevad taimsetest allikatest. Paljud kunstlikud magusained on märksa magusamad kui suhkur, nii et sama magususe saavutamiseks on neid vaja vähem.
Suhkruvabasid karastusjooke turundatakse kui tervislikumaid alternatiive tavalistele karastusjookidele – eriti inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist või oma kehakaalu kontrolli all hoida. Austraalia täiskasvanute ja noorukite seas tehtud uuringud näitavad, et enamik inimesi mõistab suhkru tarbimise vähendamise eeliseid. Seevastu ei ole nad eriti teadlikud sellest, kuidas suhkruvabad joogid võivad mõjuda tervisele kahjulikult.
Toiduametid, sealhulgas USA ja Austraalia oma, peavad karastusjookides olevaid kunstlikke magusaineid ohutuks. Mõned teadlased tunnevad siiski muret pikaajaliste riskide pärast, mida need võivad põhjustada.
Inimestel, kes joovad suhkruvabasid karastusjooke regulaarselt ja sageli, on suurem tõenäosus haigestuda diabeeti ja südamehaigustesse. See seos tuvastati isegi pärast muude tervislike toitumis- ja elustiilifaktorite (näiteks kehalise aktiivsuse) arvesse võtmist, vahendab ScienceAlert.
2023. aastal teatas WHO oma aruannetes, et aspartaam – peamine magusaine, mida kasutatakse suhkruta karastusjookides – on suure tõenäosusega vähkitekitav. Aruandes märgiti, et praegu ei ole siiski piisavalt teaduslikke tõendeid, mis seda täielikult kinnitaksid. Rõhutati ka, et aspartaami on ohutu aeg-ajalt tarbida.
WHO tegi 2022. aastal süstemaatilise ülevaate (teadlased kammivad läbi kõik olemasolevad tõendid mingi kindla teema kohta) selle kohta, kas kunstlike magusainete tarbimine tuleb kehakaalu kontrolli all hoidmisel kasuks. Üldiselt viitasid vaadeldud uuringud sellele, et kunstlikke magusaineid kasutavad inimesed langetasid tõesti kaalu pisut rohkem.
Seevastu vaatlusuuringutes (kus sekkumist ei toimu ja osalejaid jälgitakse mingi kindla aja jooksul) leiti, et inimestel, kes tarbivad suures koguses kunstlikke magusaineid, on suurem risk kõrgemale kehamassiindeksile ja 76 protsenti suurem tõenäosus rasvuda.
Teisisõnu, kunstlikud magusained ei pruugi aidata pikaajalises perspektiivis kehakaalu kontrolli all hoida. Seega ei tohiks WHO soovituste järgi kunstlikke magusaineid tarbida kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.
Nagu paljude toitumisaspektide puhul, on mõõdukusel määrav tähtsus ka rääkides suhkruvabadest karastusjookidest. Aeg-ajalt suhkruvabade karastusjookide joomine tõenäoliselt su tervist ei kahjusta, kuid sagedane või liigne tarbimine võib pikemas perspektiivis suurendada terviseriske, vahendab ScienceAlert.
Parimad vedeliku tarbimise võimalused on tavaline vesi, maitsevesi, mullivesi, erinevad taimeteed või piim.
/nginx/o/2024/07/03/16197299t1hc356.jpg)