VAIDLUSED PÄIKESEKREEMI ÜLE ⟩ Millised on ekspertide hinnangud ülikõrge päikesekaitse kohta?

Blondid ja punapead on päikesekiirguse suhtes tundlikumad kui mustanahalised ja teised mittevalgenahalised, kuid võivad siiski samuti saada päikesepõletuse. Foto: Shutterstock

Soojamaa reisile minnes ära unusta kaasa võtta kõige vajalikumaid esemeid: pass, ujumisriided ja loomulikult päikesekreem. Eksperdid selgitavad, et ka päikesekreemide puhul tuleb jälgida olulisi aspekte. Selgitame välja, millised need on. 

Kuigi päikesekaitsefaktoriga (SPF) 30 päikesekreemid on olnud kasutusel juba aastaid, ei ole veel SPF 100 nii palju kasutust leidnud. Spetsialistide sõnul vajab see aga laiemat kasutamist.

Räägime päikesekaitsefaktorist (SPF) lähemalt

SPF päikesekreemides mõõdab seda, kui hästi suudab see blokeerida UVB-kiirgust, mis põhjustab päikesepõletust ja ka pikaajalisi nahakahjustusi. Dermatoloog Mary Sommerland hoiatab, et teatud astmeni päikesepõletus on ohutu, kuid raskema astme puhul tungivad UVB-kiired sügavale naha sisse, mis põhjustab põletust, ville ning suurendab mittemelanoomse nahavähi riski. 

Cosmedicsi nahakliiniku asutaja Ross Perry selgitab, et SPF näitab, mitu korda võib päikese käes tavapärasest kauem viibida. Näiteks, kui tavaliselt saab nahk põletuse kümne minutiga, siis SPF 30ga võib olla päikese käes kuni 300 minutit. Loomulikult sõltub see kõik inimese nahatüübist ja päikesekiirte intensiivsusest. 

Kas SPF 100 tõesti toimib? 

SPF 100 pakub teoreetiliselt 100kordset kaitset kaitsmata nahale, mis tähendab muljetavaldavat 1500 minutit ehk üle 24 tunni. Siiski märgib Perry, et see pole täppisteadus, kuna tegurid, nagu individuaalne nahatüüp, higistamine, ujumine ja hõõrumine võivad kõik päikesekaitsekreemi tõhusust vähendada. 

Siiamaani on uuringud SPF 100 kaitset kinnitanud. Näiteks 2020. aasta uuring näitas, et pärast kuuetunnist päikese käes viibimist sai päikesepõletuse vaid seitse protsenti SPF 100 päikesekreemi kasutajatest. Katset võrreldi SPF 50 päikesekreemi kasutajatega. 

Kas see tõesti toimib? 

Vaatamata selle eelistele rõhutab Perry, et ükski päikesekreem ei kesta nii kaua, kui selle SPF soovitab. Ta rõhutab, et päikesekreemi tuleks peale kanda iga kahe kuni kolme tunni järel, isegi SPF 100 korral, eriti päikesepaistelises kuumas kliimas. 

Dermatoloog Sommerland lisab, et kui SPF 100 blokeerib 99 protsenti UV-kiirtest, siis SPF 50 98 protsenti ja SPF 30 97. Erinevus on minimaalne, mis tähendab, et kõrgem SPF tase ei ole alati vajalik, kuid selle iga mõne tunni tagant uuesti peale määrimine on. 

UVB- ja UVA-kiirgus 

Päikesekreemi tõhusus ei seisne ainult UVB-kaitses. Tähtis on päikesekreemide puhul otsida UVA-kaitset. 

UVB-kiirguse sõnakombinatsioonis B tähendab inglise keeles burning ehk «põletust». See on kiirgus, mis on UVA-kiirgusest lühema lainepikkusega ega tungi sama sügavale kui UVA kiired. UVB-kiirgus põhjustab otseselt naha punetamist ja ärapõlemist ning teisi muutusi naha pinnal. 

UVA-kiirgus aga moodustab 95 protsenti päikesekiirgusest, mis mõjutab meid iga päev, ka siis, kui ilm on pilves, sajab vihma või kui on udu. UVA-kiirgus tungib sügavamale nahka kui UVB-kiirgus, kahjustab kollageenikiude ning toob seega kaasa nii näo- kui ka kogu keha naha enneaegse vananemise. Sealt tuleneb ka täht A ehk ageing. 

Järeldus

SPF 100 pakub suurepärast kaitset, kuid ei kaitse igas olukorras. Võtmetähtsust omab päikesekreemi korduv pealekandmine, olenemata SPFi tugevusest. Samuti on päikesekreem ainult üks päikese eest kaitsmise viisidest. Seda tuleks kombineerida teiste füüsiliste esemetega, näiteks nokkmütsi kandmine, vari või UV-kaitsega riided.