/nginx/o/2024/07/22/16238038t1h15c1.jpg)
«Minu meelest on kõige veidram see, kui «mängitakse» kätepesu. Naiste tualetist siis jutt. Üsna tihe on see, et kui ma olen kraanikausi juures käsi pesemas, siis tuleb mingi naine, kes paneb vee käima, heal juhul sõrmeotsa teeb korra märjaks ja siis paneb minekut. Et sa siis tead, et peaks käsi pesema, aga lihtsalt ei viitsi?»
Käte pesemine on enamiku jaoks sisse kodeeritud tegevus, kuid tuleb välja, et kõigi puhul see siiski ei kehti. Populaarses netifoorumis Reddit on eestlaste hügieeniharjumuste — või siis nende puudumise kohta — algatatud täiesti eraldiseisev teema ja erinevaid arvamusi ning kogemusi leiab sealt kuhjaga!
«Hiljuti olen väga tihti pannud tähele, kuidas avalikes vetsudes käies jätavad väga paljud inimesed käed pesemata. Ei usu, et see mingi uus trend on, aga päris masendav on vaadata, kuidas paljudel on suva. Pole siis ka ime, miks kogu aeg lapsed niivõrd kergelt igasuguseid haiguseid üles nopivad,» kirjutab teema algataja.
«See on tegelikult kurb, aga sama trend on ka naiste vetsudes. Ükskord nägin ilusat neidu vetsust välja tulemas: vaatas peeglisse, võttis kotist huulepulga, sättis seda ja pani minekut. Kahju, kui üldine hügieen jääb tähtsuselt väljanägemisest tahapoole,» pahandab teine Redditi kasutaja.
«Minu meelest on kõige veidram see, kui «mängitakse» kätepesu. Naiste tualetist siis jutt. Üsna tihe on see, kui ma olen kraanikausi juures käsi pesemas, siis tuleb mingi naine, kes paneb vee käima, heal juhul sõrmeotsa teeb korra märjaks ja siis paneb minekut. Et sa siis tead, et peaks käsi pesema, aga ei viitsi? Aga et häbi vältida, mängid kätepesu?» küsib kolmas.
Tuleb välja, et see ei ole ainult avalike tualettide teema. «Inimesed ei pese ka töökeskkondades pärast WCs käimist käsi ning pakun, et seda ei tehta ka kodus, sest lihtsalt ei ole sellist harjumust. Ei ole see ainult meeste probleem! Elukaaslase jutu järgi on ka väga palju naisi, kes pärast WC külastust käsi ei pese.»
/nginx/o/2024/07/22/16238042t1hecd4.jpg)
Hulk ebameeldivaid haiguseid
«Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,» ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko, kelle sõnade järgi on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil.
«Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk šigelloosi.» Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.
Käte regulaarne pesemine aitab ennetada ka haigestumist helmintiaasidesse ehk nugiusshaigustesse, mis levivad saastunud toidult ja loomadelt inimesele muu hulgas puuduliku kätehügieeni tõttu, kirjutab Postimees.
Kätepesuga võib ka liiga teha
Lisaks kuivale, ketendavale ning ärritunud nahale võib kehv kätepesu käed ka mustaks ja bakteririkkaks jätta. Ent nagu me kõik teame, kannatab talvisel ajal käeselgadel olev nahk sagedase pesemise tõttu eriti karmilt. «Dermatoloogina pesen töö tõttu käsi 60 kuni 80 korda päevas, peale igat patsenti,» selgitab dr Rachel Nazarian portaalis Well+Good. «Kui ma ei teaks, kuidas käsi korralikult pesta, siis oleksid mu käed ilmselt juba ribadeks pestud.»
1. Liiga palju seepi
Seepi ei tasu kasutada liiga palju. «Liialt seepi võib naha kohutavalt ära kuivatada,» selgitab dr Nazarian. Sama kehtib ka desoaine puhul. Vaid üks pumbatäis peaks olema piisav, kui pesed oma käsi kuuma veega 30 kuni 45 sekundi vältel – see eemaldab kätelt kõik kahjulikud bakterid.
2. Kasutad seebi ja vee asemel vaid desoainet
Käte desoaine on väga kasulik, kui on vaja kiirel hetkel oma hügieeni eest hoolitseda, ent see ei tohiks asendada korralikku seebi ning veega pesemist. Miks? Sest desoaine küll tapab kätel olevad bakterid, ent seebi veega mahapesemine uhub bakterid kätelt ka minema. Lisaks on desoaine dr Nazariani sõnul käenahale palju karmim, sest selle peamine koostisosa on kuivatava toimega alkohol. «Ma soovitan inimestel kasutada seepi ja vett, sest alkohol koorib nahalt selle loomuliku kaitsekihi,» selgitab naine.
3. Nühid käeselga liiga kaua
Peopesad on kõige mustemad kohad, sest just nendega haarad sa asjadest kinni ning kuigi ei tohiks unustada ka käeselgu, ei peaks tegelikult neid üldse eriti kaua nühkima. «Käeselgadele ei peaks kandma väga palju seepi, sest enamik baktereid pesitseb ikkagi su peopesades,» ütleb dr Nazarian. «Kuna käeselgadel ei ole väga palju rasunäärmeid, siis kuivavad nad ka palju kiiremini. Seega, kui neid puhastades liiga agressiivne oled, võib su nahk sealt kiiresti kuivama ning lõhenema hakkama.»
4. Kuivatad käsi valesti
Ka käte kuivatamisel võib teha saatuslikke vigu. «Inimesed võtavad kas rätiku või paberrätikud ning nühivad oma käed kuivaks taas väga jõuliste liigutustega,» selgitab dermatoloog, kelle sõnul see pole hea idee. Tema soovitab peopesad kuivaks patsutada (jättes käeseljad üleüldse rahule), mis aitab vältida liigset ärritust ning ebavajalikku nahakuivust.
5. Liiga pikad küüned
Kuigi otseselt pole tegemist kätepesuveaga, siis ometi on see käte puhtuse ning tervise seisukohast oluline detail. «Bakterid armastavad küünte alla peituda, seega ma soovitan inimestel küüned võimalikult lühikesena hoida, sest nii on käsi pestes neid kergem puhastada,» ütleb dr Nazarian. Lisaks võivad liigse pesemise käigus küüned samuti väga kuivaks muutuda. Sellisel juhul soovitab dermatoloog kasutada mõnd üliniisutavat kreemi või vaseliini ning kanda see enne magamaminekut küüntele – see aitab neil oma loomulikku kaitsebarjääri taastada.
/nginx/o/2024/06/28/16185406t1h768f.jpg)