Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Janek Mäggi: ilu peitub vanuse, välimuse ja mõistuse harmoonias

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Janek Mäggi.
Janek Mäggi. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi (38) kirjutab, et ilus inimene ei ole pelgalt väliselt ilus inimene, vaid soe ja südamlik inimene. Ilu peitub tema sõnul harmoonias vanuse, välimuse ja mõistuse vahel.

Kui mõtlen naistele, kes minu elu kõige enam mõjutanud on, siis esimesena meenub minu vanaema Elfriide (1914-2003), kellega koos veetsin suurema osa oma lapsepõlve vabast ajast tema kodutalus Läänemaal.

Kui mina sündisin, oli ta 59-aastane, ja kui ta suri, oli ta 88. Nooruspõlve piltidel oli ta väga kaunis, aga ta oli kaunis ka siis, kui tema maine tee lõppes.

Ilus inimene on alati ilus, sest ilu sisu on soojus ja südamlikkus, mis muudavad ka välimuse veetlevaks. Meie sügav sõprus kestis vaatamata ligi 60-aastasele vanusevahele mitukümmend aastat.

Naisteajakirjade ilujutt on keskendunud võõbatud koorele, mitte veetlusele. Tegelikult on arusaadav, et noored inimesed peavad välimuse veatust tähtsaks.

Eluetapp, mil otsime endale kaaslast, on aga väga lühike. Mõned aastad. Ning kaaslase leidmisel on konkurents suur. Tuleb olla teistest kirkam. Enamik meist kipub tahtma ka abikaasaks kindlate parameetrite järgi inimest. Nagu kinnisvaraski: kesklinnas, mere ääres, metsa sees, rahus ja vaikuses.

Noorusaeg jääb suhteliselt lühemaks

Tõnu Ots ütles hiljuti Eesti Ekspressis, et noorus jääb keskmise eluea tõustes ikka sama pikaks, vanadus aga läheb (palju) pikemaks. Seega: me peame oskama elada väga suure osa oma elust vanana – ja olla ka eakalt ilusad, armsad, meeldivad.

Kui ma oma isiklikele eeskujudele mõtlen, siis enamasti on nad mitte nii noored. Naistest tooksin esile Marju Lauristini, kelle iga sõnavõtt pakatab elujõust ja aastatega ladestunud tarkusest.

Naisteajakirjade iluideaalide järgimise kõrval või asemel on päris kaval mõte mitte ainult lugeda raamatuid (loe: naistekaid), vaid olla ka sotsiaalselt aktiivne ja kaasamõtlev – olla ühiskondlikus avalikus ruumis osavõtlik analüütik.

Selle asemel, et uurida, kuidas kolmekümneselt võidelda kortsude ja tselluliidiga, võiks lugeda hoopis sellest, miks meie ühiskond on tardunud ja empaatiavõimetu. Vaimsed kortsud ja hingeline liigliha on hullemad kui veidi moest läinud seelik (loe: eelmise hooaja viimane sõna).

Muidugi – kõigile meist (nii meestele kui naistele), ei ole antud võimalust olla Elisabeth II. Kuid siiski imetlen seda 86-aastast daami, kes 4 lapse emana on suutnud ühendada töö, eralelu ja oma rolli ühiskonna väärtuste kandjana.

Minu jaoks on ta alati kordades ilusam kui paljud temast näiteks 60 aastat nooremad, kes ei ole leidnud harmooniat iseendaga. Ilu peitub harmoonias vanuse, välimuse ja mõistuse vahel.

Igavese ilu valem

Meeste elukäigu vaatlemisel saavad tähtsaks samad asjad: me peame arvestama riskiga, et me elame 100-aastaseks. Me peame arvestama, et valikud, mida me täna teeme, mõjutavad meid pikaajaliselt ning vanuse tõustes ka meie soovid muutuvad.

Ka meestest saab tõelisteks eeskujudeks pidada neid, kes on juba mõnda aega elanud. Kui kuulan Toomas Pauli, siis tean, et tea teab, mida ta räägib.

Inimestel on õigus noor olla. Ja vanusele vastavalt küps. Kahekümneselt ei saagi oodata seitsmekümnese elukogemust, tarkust ja mõistust. Kuid ka vastupidi – imelik on, kui inimene ei ole 50. eluaastaks jõudnud kaugemale kui keskmine kolmekümnene.

Me saame olla siiski ainult need, kes me parasjagu oleme, ja selles ajas, kus me parasjagu oleme. Kaaslase leidmise ajal käituvad ka koerad ja kassid veidi teisiti kui tavalisel päeval. Kosmeetikat ei saa kuidagi halvaks pidada, kui see inimesele sära juurde annab – täpsemalt öeldes, toob selle esile. Hoolitsetud inimene on alati ilus. Veetlev. Igas vanuses.

Inimeseloom on ilus loom, olgu mees või naine, vana või noor. Ainus häda on, et see ilus loom tahab vahel loodust eirata – olla vanem või noorem, kui ta tegelikult on. Vahel tahame olla ju vanemad ka – näiteks siis, kui teismelised tahavad suitsu või alkoholi osta või vanuselt keelatud filmi minna vaatama.

Ja kuigi teadus on võimas, ei saa me ka sünnitusiga pensionipõlveni edasi lükata. Muidugi võivad kõik inimesed elada sellist elu, nagu nad tahavad – elu lõpuni. Kuid siis ei maksa viriseda, kui kolmekümneselt tehtud otsused muudavad elu kuuekümneselt väljakannatamatuks.

Seepärast ei tasu liiga lihtsalt lahku minna. Ei tasu kooli pooleli jätta. Ei tasu noorelt laiselda. Siis on elu ilus kaua. Ja inimene, olgu mees või naine, on ilus oma maise elu lõpuni.
 

Märksõnad

Tagasi üles