KOLM AASTAT EEMAL ⟩ Hispaaniasse kolinud eestlanna paljastab, millest ta enim puudust tunneb

Katerina Nikolas kolis kolm aastat tagasi Hispaaniasse. Foto: Isiklik arhiiv

«Isegi siis, kui Vahemeri su jalge ees lainetab, mõtlen vahel: oh, kui ma saaksin nüüd vaid kanget sinepit — nagu meil Eestis on!» Kuid see pole kaugeltki ainus asi, millest Hispaaniasse kolinud eestlanna puudust tunneb.

Tartust pärit Katerina Nikolas kolis kolm aastat tagasi Hispaaniasse Malagasse. Ta on end sisse seadnud, leidnud töö, tütar käib koolis, poeg lasteaias. Kodumaal pole pere selle aja jooksul käinud — sinna pääsemine on kallis, lihtsam on lennata puhkusele naaberriiki Itaaliasse või Portugali. Sugulased ja sõbrad tulevad neile külla, et lõunapoolses päikeses päevitada.

Katerina ega tema abikaasa ei igatse oma kodumaad, kuid mõnda toodet ja Eesti elu eeliseid meenutavad nad suisa nostalgiliselt.

«Ma igatsen väga Eesti Kalevi šokolaadi, sest see on võrreldes teistega väga maitsev,» ütleb Katerina. «Pealegi on Eesti tootja alati saanud uhkeldada erinevate šokolaadimaitsetega. Kõik maiustused, mida Hispaanias müüakse, ei ole lihtsalt magusad, vaid metsikult magusad. Eesti šokolaad võidab nendega võrreldes kohe, see on meeldiv, mitte koledus.»

Katerina märgib, et Hispaanias on sarnased probleemid pagaritoodetega: inimesele, kes on suurema osa oma elust Eestis elanud, tundub see liiga magus.

«Kuid isegi tavalised pirukad, näiteks porgandiga, on Eestis palju maitsvamad — see on fakt!» ütleb Katerina.

Tõsi, kohalike maiustuste magusus on figuuri säilitamisel vaieldamatult plussiks. «Ma ei ole veel leidnud Hispaanias sellist hõrgutist, mille eest ma tahaksin oma hinge müüa,» naerab Katerina. Aga Kalevi šokolaadi palub ta oma Eestist külla tulnud sõpradel alati kaasa võtta.

Teine toode, mida üks eesti pere Hispaanias igatseb, on ehk üsna ootamatu. «Ma poleks kunagi arvanud, et ma hakkan sinepit igatsema!» muigab Katerina.

Asi on selles, et Hispaanias müüakse kõige rohkem Dijoni sinepit: see ei ole kibe, vaid magushapu. Ja isegi kui otsida kohalikest kauplustest venepärast sinepit, siis on sinep ikkagi leebem ja ei ole sama vürtsikas kui meie kodumaisest kollases tuubis peituv kuld.

Kanget sinepit, mille tugevus toob pisarad silma ja paneb pea särisema, Hispaanias ei leia. «Ma igatsen seda teravat tunnet. Seepärast on Eestist pärit sinep minu jaoks väärtuslik kingitus,» ütleb Katerina.

Tänased toimetused lükka kõik kaugesse tulevikku

Bürokraatia ja üsna vähearenenud internetiteenuste valik — sellele pööravad Hispaaniasse kolinud eestlased kindlasti tähelepanu. Eestis elades ei saa täielikult aru, kui mugav on see, kui saab kõik dokumendid täita kodust lahkumata.

Malaga Foto: Shutterstock

«Siin jooksed iga pisiasja pärast ringi. Hispaanlastel on eriline armastus paberimajanduse vastu,» selgitab Katerina. «Nad püüavad võtta kasutusele e-teenuseid, kuid IT-sektor on siin kurvas seisus. Selle asemel et leida just see vorm, mida saab internetis täita, on lihtsam ise kohale minna. Kui sul on vaja täita mingid dokumendid kooli jaoks paberkandjal, pead sa minema ühte kohta, siis teise, siis kolmandasse... Hiljuti esitas üks mu sõber oma tütre dokumendid muusikakooli. Ta pidi sinna viima 32 käsitsi täidetud blanketti — ainult selleks, et pikendada lapse haridusteed järgmiseks aastaks. On hirmutav ette kujutada, mida vastuvõtmiseks nõutakse.»

Katerina tunnistab, et inimese jaoks, kes on suurema osa oma elust elanud e-riigis, on Hispaania bürokraatia ärritav. Ja kohati meenutab ta igatsevalt aega, mil sai minna internetti ja maksta kõik oma arved, taotleda toetusi ja muid dokumente minimaalse ajaga.

Katerina igatseb ka Eesti inimeste täpsust. «Hispaanias seda ei ole! Hispaanlaste lemmiksõna on «mañana» (homme). Nad elavad põhimõtte järgi: ära tee kunagi täna seda, mida saad teha homme. Ja veel parem – ära tee homme seda, mida saad teha nädala jooksul.»

«Kui Eestis lubatakse, et nad saadavad dokumendid või täidavad tellimuse kahe nädala jooksul, siis nii see ongi! Siin ei tähenda lubatud tähtajad midagi,» ütleb Katerina kohalike kohta. «Nad tulevad tööle, siis lähevad koos hommikusöögile ja siis samamoodi lõunale. Keegi ei kiirusta! Peamine on olla kannatlik. Kui tahad protsessi kiirendada, pead neid oma sõnumite ja kõnedega tüütama, kuid isegi see ei garanteeri kiiret tulemust. Ja siis on nende pidupäevad ja siestad — kalendris on puhkus puhkuse järel.»

Augustis on kõik ametiasutused puhkusel. Kui on vaja suve viimasel kuul mingeid dokumente saada, peab septembrini ootama.

Katerina, kes kolis Eestist Hispaaniasse, ei suuda ikka veel harjuda Hispaania sõidustiiliga.

«Kui Eestis on kõik struktureeritud ja märgid on selged, siis siin sõidab igaüks nii, nagu tahab,» ütleb Katerina. «Näiteks ringristmikust väljudes võivad hispaanlased vasakult  sõidurajalt otse väljapääsule suunduda. Sa pead kogu aeg silmad-kõrvad lahti hoidma, et avariid ei juhtuks. Aga sellisel sõiduviisil on ka üks eelis — kui midagi juhtub, siis keegi ei vannu. Nad on kõik nii sõbralikud.»

Mõnikord unistab Katerina Eesti metsas seente korjamisest. «Siin praktiliselt ei ole seeni, ma pole isegi kuulnud, et keegi neid korjab. Eestis mulle meeldis väga seenel käia. Hispaanias tuleb seente korjamiseks minna põhja poole, üsna kaugele... Või siis lennata Eestisse,» ütleb Katerina naeratades.