Paljud uuringud on näidanud, et raha õnne ei too ja need, kelle eesmärgid elus on seotud staatuse ja jõukusega, on inimestest kaugenenud ning kannatavad enam depressiooni ja ärevuse all.
Tarbimise väärtustamine teeb õnnetuks
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
12. aprill 2012, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske uurimus näitas aga ka seda, et inimene ei saa ise alati materialistlikkuse määra kontrollida, sest seda mõjutab suuresti ka teda ümbritsev keskkond, vahetab teadus.err.ee.
Northwesterni ülikooli psühholoogid viisid läbi uuringu, mis näitas, et tarbijaliku mentaliteedi lõksu langenud inimesed muutuvad isekamaks, depressiivsemaks, ärevamaks ning nad tunnevad väiksemat huvi sotsiaalsete tegevuste vastu ja on rohkem meelestatud tegutsema võistluslikult ja individuaalselt.
Nimelt soovivad vähem teisi aidata või heategevusega tegeleda need inimesed, kelles on tarbimisega seotud ihasid, mis on tulenenud keskkonnast.
Uuringu peamine autor Galen V. Bodenhausen sõnas, et individuaalsel tasemel põhjustavad tarbijalikud väärtused inimeses eluga rahulolematust, ärevust ja depressiooni ning ühiskondlikul tasemel ei hoia inimesed enam kokku, on usaldamatud ja keskenduvad vaid iseenda heaolule.