VAPRAD EESTI NAISED Karjääripöörde jaoks pole kunagi hilja: vanaemadest õppurid teevad noortele silmad ette

Heidi Ruul
, Digiajakiri Naine ja portaal Postimees Naine vastutav toimetaja
Copy
Töö esitab väljakutseid, päästekorraldaja peab olema kursis paljude teemadega.
Töö esitab väljakutseid, päästekorraldaja peab olema kursis paljude teemadega. Foto: Pressimaterjalid

Mullu kajastas Postimees, kuidas numbri 112 kõnedele vastavas Häirekeskuses valvavad Eesti turvalisust pika töö- ja pereelu karastusega daamid, kes haldavad ära mistahes kriisi. Värsked andmed kinnitavad, et vanaemade mobilisatsioon kogub aina hoogu – aastaga on oma karjääri päästekorraldaja ametisse pöörajate hulk neljakordistunud.

Päästekorraldajateks ümberõpet läbi viiva Sisekaitseakadeemia kommunikatsioonispetsialisti Kristi Kirikali sõnul on näha selget trendi, et iga aastaga on aina rohkem üle 50-aastaseid inimesi, valdavalt naisi, kes selle sammu astuvad ja uut põnevat ametit omandama asuvad.

«Nii-öelda vanaemade-vanaisade tüüpi õppurite osakaal järjest kasvab. Mullu esitas avalduse ligi kaks korda rohkem 50ndates eluaastates kandidaate kui aasta varem – ning õppima asus lausa viis korda rohkem. Samuti kasvas õppima asunud naiste arv ligi kaks korda ja naisi asus õppima neli korda rohkem kui mehi,» tõi Kirikal välja.

Sisekaitseakadeemia spetsialisti sõnul on üheks põhjuseks ilmselt see, et paljud, kellele see töö sobib, pole varem osanud ennast lihtsalt siseturvalisuse valdkonnas ette kujutada. Eks ole julgeolekuteemad enamasti ju pigem noorte meeste nägu.

«Aga eeskujud innustavad ning positiivsed kajastused Postimehes ja mujal panevad paljusid mõtlema, et see ongi see, kuidas tööelule uus käik ja hingamine anda. Kaasa aitavad kindlasti ka stipendium ja pigem lühike õppeaeg,» tõi Kirikal välja.

Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Marie Aava rääkis, et päästekorraldaja amet sobib igas vanuses inimestele.

Mullu esitas avalduse ligi kaks korda rohkem 50ndates eluaastates kandidaate kui aasta varem.
Mullu esitas avalduse ligi kaks korda rohkem 50ndates eluaastates kandidaate kui aasta varem. Foto: Pressimaterjalid

«Küpsemas eas õppurite suur eelis on laiemalt levinud vene keele oskus, elukogemus ja lai silmaring. Aastas valitakse üle miljoni korra hädaabinumbrit 112 ja meieni jõudvate teemade ampluaa on palju laiem, kui üksnes vajadus kiirabi, politsei või päästjate järele. Näiteks iga neljanda kõne põhjuseks on erinevad sotsiaalprobleemid ja abivajadus – seega tihti võib helistajast arusaamine nõuda erilist empaatiat ning külma närvi,» rääkis Aava.

Maia (55) oli üks neist, kes vähem kui aasta tagasi langetas otsuse õppida päästekorraldajaks. Uurisime, kuidas on see teekond kujunenud ja kulgenud.

Mis ametit varem pidasid?

Enne Häirekeskust töötasin tootmise- ja teenindusvaldkonnas keskastme juhina.

Kuidas sündis otsus päästekorraldajaks õppida?

Elus tekib hetk, kus vaatad otsa oma väärtustele ja soovid rohkem panustada inimeste turvalisusesse ja aitamisse. Nii ma päästekorraldaja õppe juurde jõudsingi.

Millised on esimesed muljed?

Töö esitab väljakutseid, päästekorraldaja peab olema kursis paljude teemadega, lisaks vilunud arvutiprogrammide kasutaja ja loomulikult empaatiline ning viisakas suhtleja vähemalt kahes keeles. Ükski päev ega kõne ei ole sarnased. Inimesed, kes seda tööd teevad, on imetoredad! Küpses eas õppimine on avardav ja kasulik.

Päästekorraldajaks ümberõppimise programm kestab 10 kuud ja alustab ühe korra aastas. Sel aastal saab avaldusi esitada kuni 1. juulini.

Tagasi üles