/nginx/o/2012/04/11/1048506t1h2517.jpg)
Eesti noored saavad uuringu järgi kõige enam karjäärialast infot mitteformaalsetest kanalitest ning konkurentsitult populaarseimad nõuandjad tulevase eriala valikul on abiturientide jaoks seejuures vanemad, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet ajakirjas Inseneeria.
Vanematele järgnevad oluliselt vähem tähtsana sõbrad ja tuttavad ning partner.
Kui arvestada asjaoluga, et samaaegselt arvestavad noored enim ema ja seejärel isa arvamusega ning nende enda arvamus langeb samuti kokku enim ema ja seejärel isa arvamusega, saab Sarmeti sõnul väita, et suures osas tehakse noore erialavaliku otsus ära pereringis.
Ema arvamusega arvestavad ühtmoodi kõrgelt nii ehitusinseneri erialasid kui ka «pehmeid» erialasid õppivad noored. Samuti puuduvad ema arvamusega arvestamisel statistiliselt olulised erinevused sugude lõikes. Seega on erialavalikul ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga.
Trendi, et erialavaliku tegijad arvestavad oma valikutes eelkõige nende nõuandjate arvamusega, kes on valitava erialaga ise seotud, saab Sarmeti sõnul pidada igati tervitatavaks, kuna sellisel juhul saab noor soovituste andja käest ka pildi selle eriala argipäevast ja tal ei tule hiljem pettuda.
Teades vanemate olulisust karjäärivaliku protsessis, tasuks kõrgkoolidel Sarmeti hinnangul kaaluda osa teavitustöö suunamist noorte enda kõrval ka nende vanematele, aitamaks potentsiaalsetel üliõpilastel teha tarka valikut.
Erialavaliku otsuse teeb enda jaoks aasta jooksul enne sisseastumist tublisti üle poole (56 protsenti) kõrgkooli astujatest. Siiski teevad paljud oma otsuse kas samal suvel või päris viimasel hetkel (37 protsenti). Ebakindlus on veidi suurem pehmetel (58 protsenti) kui insenerierialadel (54 protsenti) õppijatel. Põhikoolis või lapsepõlves on teinud oma erialavaliku 13 protsenti noortest, ca 1/3 teeb oma valiku gümnaasiumi/keskkooli ajal.
Andmed on pärit 2011. aasta uuringust, mis viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Maaülikooli ehitusinseneri erialade esmakursuslaste (204 vastanut) seas. Võrdlusbaasiks viidi sama uuring läbi sotsiaal- või humanitaarerialade tudengite seas (207 vastanut) Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.