Mees väitis, et naine haiseb, kuid siis selgus õõvastav tõde

Foto: Shutterstock

35-aastane Lilly oli olnud George’iga abielus üle kümne aasta ja ta polnud kunagi näinud meest lugupidamatult käitumas. «Meie abielu oli alati rajatud sügavatele tunnetele, tohutule kirele, vastastikusele austusele ja usaldusele,» selgitas Lilly murekirjas. Kuid ootamatu teadmine muutis kõike.

Ehkki õnnelik abielu, oli meepotis üks tõrvatilk: ämm. «Ta on alati olnud väga autoriteetne inimene, kes usub siiralt, et absoluutselt igas asjas loeb ainult tema arvamus. Ja ta jumaldab teiste eraellu sekkumist,» kirjutas Lilly. «Püüdsin siiski temaga leppida ja käitusin kogu aeg viisakalt, sest me ei näinud üksteist kuigi sageli. George ja mina elame teises riigis ja tõenäosus, et ta meie ellu sekkub, oli suhteliselt väike. Niisiis, ma lihtsalt leppisin tõsiasjaga, et minu ämmast ei saa kunagi minu teist ema.»

Umbes aasta tagasi mehe käitumine muutus. George hakkas väitma, et Lilly lehkab. Mingit põhjust selleks polnud, sest kõik oli nagu ikka – naise elustiilis ega tervises polnud midagi muutunud. George kinnitas aga iga päev vähemalt korra, et Lilly haiseb.

Lillyl oli varem kombeks käia iga päev duši all, kasutada hommikuti deodoranti ja pesta hambaid kolm korda päevas, kuid mehe kommentaarid muutsid ta paranoiliseks. «Hakkasin kolm korda päevas duši all käima, kandsin iga tund peale spetsiaalset tugevat deodoranti (mul oli telefonis isegi meeldetuletus). Kasutasin parfüümi ja pesin hambaid vähemalt viis korda päevas – iga kord, kui sõin või jõin midagi, mis polnud vesi.»

Keegi pole õnnelik kuuldes, et ta haiseb, eriti kui ütlejaks on kõige lähedasem inimene ja ta teeb seda iga päev ja ebaviisakalt. «Tundsin, et lähen hulluks. Olin kindel, et ma ei haisenud varem. Ja ma ei arvanud, et ma ka tol perioodil halvasti lõhnasin, kuid oli ilmselge, et mu mehele mu lõhn ei meeldinud. Käisin isegi arsti juures, kes ütles, et meditsiiniliselt pole mul midagi viga.

Kogu asi jõudis punkti, kus ma sõna otseses mõttes palusin oma sõpradel ja pereliikmetel, et nad nuusutaksid mu kaenlaaluseid ja ütleksid mulle ausalt, kui ma haisen. Nad kõik ütlesid, et ei tunne mingit haisu. Üks pereliige ütles isegi, et ma lõhnan liiga puhtalt, nagu seebipood.»

Peagi avastas Lilly aga ootamatult tõe oma mehe kahtlase käitumise taga. Ta oli selleks ajaks väga paranoiline ega tahtnud George’iga suudelda ega kaisutada. Ühel hommikul läks Lilly õue jalutama ja George jäi koju. «Ütlesin George'ile, et tulen tagasi umbes kolme tunni pärast. Mõtlesin õele külla minna, jalgsi ja värsket õhku hingates, kui mul järsku halb hakkas. Otsustasin tagasi koju minna ja pikali heita. Muidugi ei oodanud George mind nii vara.»

Lilly naasis koju ning George pidas oma emaga videokõnet ja nad vaidlesid millegi üle kõvasti. Lilly mõistis äkki, et nad räägivad temast. George ütles emale, et ta on sellest haisumängust kõrini, sest ta suhtes pole seetõttu enam mingit intiimsust. Tema ema omakorda ütles, et ta peaks olema kannatlik, kui tahab naist enda kõrval hoida. Selgus, et George'i isa oli talle alati selliseid asju öelnud ja see olevat kindel meetod, et naine ei lahku kunagi su juurest. Naine pidi jääma igaveseks ühe mehe juurde, sest «ta tunneb end petmiseks liiga kehvana, on ainult sulle pühendunud ning alati värske ja puhas».

Lilly tunnistas, et see oli vastik ja ta oli vihane, et George seda alatut tehnikat tema peal proovis, kirjutab Bright Side. «George ei tea veel, et ma asjale jälile sain. Ma tahan lahutust, kuid tahan enne kätte maksta. Ma tean, et paljude inimeste jaoks ei oleks George'i tegevus lahutuseks tõsine põhjus, kuid ma lihtsalt ei kujuta ette, et elaksin oma ülejäänud elu inimesega, kes rakendab «haisumängu» naise peal, kes armastab teda kogu südamest.»