Tanel Veenre tõi lavale õuduse ja ilu harmoonia: «Lõhnastasin modelle enne lavale astumist, et kõik mõjuks täiuslikult»

Tanel Veenre moeüritus Telliskivis Foto: Rasmus Rebase

Kolmapäeval, 29.mail täitus Erinevate Tubade Klubi Telliskivi Loomelinnakus moe- ja kunstihõnguga. Moekunstnik Tanel Veenre esitles kollektsiooni «Les Fleurs du mal». Kollektsiooni südamikuks oli õuduse ja ilu ootamatu harmoonia.

Lavale toodi moekunstniku kolme aasta töö. Taneli enda sõnul saab niivõrd tihedaks vaid ajaga: «Päris paari kuuga sellist asja ei tee ja minus tõstab selliste asjade puhul alati pead lavastaja.»

Enda sõnul näeb Tanel iga moekollektsiooni puhul visioone nii ruumiliselt kui ka tervikuna. Veenre lõhnastas modelle spetsiaalsete lõhnadega enne nende lavale astumist - ikka selleks, et õuduse ja ilu ootamatut harmooniat maksimaalselt edasi anda.

«Tegin kõike seda selleks, et kogu hetk oleks meeleline, kihiline, et oleks elamus. Lihtne runway, jooksmine edasi tagasi, see mind ei köida. Ma olen lugude rääkija ning võib-olla peidan ma selle taha natuke seda, et ma ei ole tegelikult moekunstnik,» jagab Veenre elevusega mõtteid.

Tanel Veenre värskeima loomingu esitlus 29. mail Foto: Rasmus Rebase / Postimees

Moeetenduse keskseks teemaks oli 1857. aastal kirjutatud Prantsuse luuletaja Charles Baudelaire legendaarne luulekogu «Kurja õied». Veenre sõnul on tegu on hämara ilu dekadentsi väga olulise teetähisega.

«See mõjutas mind väga palju kollektsiooni loomisel. Ma võib-olla isegi mitte ei imetle nii palju seda kõike, vaid tunnetan,» räägib Tanel.

Lisaks tumedale ilule domineerisid Veenre uue kollektsiooni juures ka kirkad toonid, nagu näiteks roosa ning türkiissinine. Värvidemängust Tanel enda sõnul ei pääse, kuna peab end ise lillelapseks.

«Keerasin muidugi seekord asja natukene tumedamaks. Lisasin kollektsiooni ka korsetid ning pikad, voogavamad vormid ning tumedamad õied. Tegu on justkui elu ähvardava poolega, mis ei tarvitse aga sugugi olla kole, destruktiivne või hävitav.»

Veenre paljastab, et kollektsiooni tööprotsessi käigus viidi läbi ka suurem muutus. Moekunstnik oli esmalt planeerinud maskide asemel ülaosad kostüümidele, mis olid kui õied, kust pidi midagi välja voolama. Siis aga plaan muutus ja voolavatest õitest said maskid ning need läksid modellidele pähe - õied mõjusid siidi peal üleliigsena.

«Tahtsin, et kollektsioon ja laval nähtu mõjuks mitte hirmsana vaid näiteks kummituslikuna. Et selles kõiges mingisugune sügavus sees, mida võiks edasi lugeda,» täiendab end Tanel.

Vaata täispikkuses intervjuud Tanel Veenrega