/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Endine eriväljaõppega spioon Aliia Roza jagas enda kogemusi ja põhjust, miks ta tahtis sellise elu seljatada.
RÄPASED SALADUSED ⟩ Venemaalt põgenenud spioon: olen üle kahe aastakümne vaikinud ja ma ei saa enam
Endine Venemaa kodanik, kes väidab end olevat kunagine spioon, jagas oma lugusid seks-spionaažist.
See on väidetavalt esimene kord, kui Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) väljaõppinud n-ö võrgutamisagent räägib avalikult oma väljaõppest, tehnikatest, sihtmärkidest ja missioonidest, vahendab Deadline.
«Olen üle kahe aastakümne vaikinud ja ma ei saa enam. Ma ei suutnud selle valuga enam elada, kuigi olen kogu selle trauma läbi põdenud. Kui see poleks mina, kes teine sellest siis räägiks?» ütles Roza.
Roza pages Moskvast oma pisikese pojaga, kuna tahtis lapsele paremat elu pakkuda.
«Minu elu suurim saavutus on lapsevanemaks saamine. Ma tahtsin seda kogeda. Ma tahtsin luua perekonda. Ma tahtsin saada lapsi, kuigi mul ei lubatud seda teha. Siis mõistsin, et elan elu ainult ühe korra ja ma ei taha seda ohverdada millelegi, millesse ma ei usu. See oli see hetk, mil hakkasin otsima võimalust põgenemiseks.»
Roza sündis Nõukogude Liidus Kasahstani-Tatari kõrgema sõjaväeohvitseri perekonnas. Tema vanaisa võitles Teise maailmasõja ajal Saksamaa vastu ja tema isa oli peaaegu 45 aastat kõrge auastmega ohvitser. Roza ütles, et lapsena osales ta valitsuse eriprogrammis, mis oli suunatud just ohvitseride lastele. Kuigi ta ise soovis tegeleda moedisainiga, keelas isa tal sellega tegelemise, öeldes, et tal ei ole valikuvõimalust.
«Mulle õpetati juba väga varakult erinevaid asju, näiteks võitluskunste ja muid füüsilisi tegevusi,» väitis Roza. «Ma õppisin, et ei tohi alla anda, ei tohi olla haavatav, ei tohi olla nõrk, ei tohi nutta. Kedagi teist ei võeta sellesse programmi. Kui sul ei ole pereliiget, kes on kõrge ohvitser, on see võimatu.».
«Ma ei arvanud kunagi, et astun hiljem ka seksuaalprogrammi.» Roza ütles, et 18-aastaselt valiti ta 350 õpilase seast välja, et osaleda endiste KGB psühholoogide ja kõrgete ohvitseride välja töötatud ülisalajases programmis. Seal õppis naine, kuidas kasutada oma naiselikku võlu, et oma sihtmärkidelt vajalikku teavet saada.
«See ei ole lihtsalt seks – see on tegelikult väga kaugel seksist. See kõik on seotud suhtlemiskunstiga. Meid õpetatakse, kuidas riietuda, meikida, end esitleda, rääkida oma sihtmärgiga, panna oma sihtmärki sinusse uskuma ja sind usaldama. See puudutab inimeste, kurjategijate ja meeste psühholoogiat. Kõik seisneb meeste perspektiivi mõistmises ja selles, mida nad täpselt tahavad.»
«Kui sa võrgutad kedagi, siis alustad komplimentidega. See ei ole lihtsalt: «Mulle meeldib su jakk.» See peab olema midagi väga konkreetset ja antud hetkel sobivat. See paneb inimesed sinusse kiinduma, sa hakkad neile meeldima. Kui sa oskad vestlust juhtida, muutuvad inimesed sinu suhtes väga avatuks. Nad muutuvad väga sõbralikuks. Meile õpetati, kuidas olla ühiskonnas viisakas, sõbralik ja lugupidav.»
«Õpetati ka seksuaaltehnikaid,» muigas ta. «See on tõesti karm, aga see muudab su sinu sihtmärgi jaoks kinnisideeks. See on hoopis teine mäng.»
Roza ütles, et tal kulus mitu aastat mõistmaks, et ta oli meisterlik manipulaator ja sellesse rolli justkui ajupestud.
«Mind pandi uskuma, et ma olen kangelane, kes võitleb inim- ja narkokaubanduse vastu, päästes kõiki neid alaealisi lapsi, kes olid nende peredest röövitud,» ütles ta. «Ma nägin kõiki vanemaid, kes tulid meie osakonda nutma ja palusid, et me neid aitaks.».
«Agentidel oli väga madal palk, umbes 100 dollarit, töötades kuus päeva nädalas. Ma tundsin end patrioodina, kangelasena, kes päästab elusid. Ma tundsin end väga võimsana. Tundsin, et mitte keegi ei saa mulle midagi teha. Ma ohverdasin oma keha kõiki neid missioone täites – ma lihtsalt pidin vaimu oma kehast eraldama.»
«Päeva lõpuks tundsin end hästi, kui päästsin kellegi elu,» jagas Roza. «Aga ma ei küsinud endalt kunagi, kuidas ma end tundsin kehas, mida suvalised mehed pidevalt kuritarvitasid ja vägistasid. Üks endine FBI-agent ütles, et ma olin katkine mänguasi, et olin ise seksikaubanduse ohvriks langenud. Ükski mu klassikaaslane ei tundnud end nii – me olime patrioodid. Me olime valmis ohverdama ja tegema kõike oma valitsuse heaks.»
2004. aastal armus Roza mehesse, kelle kohta ta pidi luureandmeid koguma, vahendab New York Post. Väljaande andmetel avastasid mehe kaaslased, et naine on spioon. Mehe abiga põgenes Roza Moskvast ja hiljem jäid nad Los Angelesse paikseks.
Roza ei ole Venemaale naasnud enam kui kümme aastat ning ta elab uue nime all.
Roza ütles, et vaatamata sellele, et ta töötas spioonina inim- ja narkokaubanduse peatamiseks, tundis ta, et Venemaa valitsus kasutas teda ära.
«Ma nägin kõiki neid teisi naisagente, kes jõudsid teatud vanuseni, näiteks 56-aastaseks,» ütles ta. «Nad olid nii õnnetud, nii üksildased. Neile ei lubatud eraelu. Neil ei tohtinud olla perekonda. Ma ei saanud endale sarnast saatust lubada.»
Tänapäeval õpetab Roza oma võrgutamisnippe mitte agentidele, vaid naistele, kes soovivad oma enesehinnangut tõsta ning tal on üle miljoni jälgija Instagramis.