Ma luiskaksin teile, kui väidaksin, et tahan jonnakalt vaid oma rida ajada. Oh ei. Töö käigus selgub nii mõndagi. Ma õpin iga päev midagi uut ning mu kaastööd Postimehe naisteveebile on heaks tasakaaluks minu macho-mehe kirjatungile.
Te ei või isegi ette kujutada, milliseks loominguliseks õppetunniks on mulle viimasel ajal olnud Paulo Coelho mõtteterad. Tunnistan, et see mees on tõeline kirjanduslik šamaan. Mõned näited:
• «Ning, kui sa midagi väga soovid, aitab sind terve Universum selle saavutamisel»;
• «Unistuse täitumise võimalikkus on see, mis teeb elu nauditavaks»;
• «Armastatud ollakse sellepärast, et ollakse armastatud. Armastus ei otsi põhjust».
«Eneseabi», «spirituaalne» ning «inspiratsioon» on vaimustavad märksõnad. Palju paremad kui «sodiaak» või «tselluliit», nagu ka paljud teised sõnad, mida kasutavad häkkerid oma veebisisu otsingumootorites esile tõstmiseks. Olgu, ma võiksin ju ka oma kirjutistes selle tee valida, kuid kahtlen, et võiksin seda stiilipuhtalt teha.
Vaatamata tema vaieldamatule talendile (ma usun, et tegemist on geeniusega), ei ole ma kunagi ühtki Paolo Coelho teost lõplikult läbi lugeda suutnud.
Postmodernses ajas paistab olevat mulle siiski lootusekiir. Tundub, et mu kirjastajad on uuest trendist lausa pimestatud: siinkohal pean silmas erootilist kirjandust. Jah, naistele suunatud erootilistest romaanidest on saamas tõeline nišš.
Kuidas nii? Revolutsiooni tegevad tahvelarvutid ning e-raamatud võivad pakkuda üsna delikaatseid elamusi. Naised ei pea enam raamatukauplustesse sisenema ning räpase sisuga rämpskirjandust küsima.