:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/17/15952261t1h986b.jpg)
Petmine on nii suur süüdistus, et ainuüksi kahtlus võib suhte lõhkuda. Üht naist kahtlustati tiivaripsutamises lapse silmavärvi tõttu ja kuna ta teadis, et ta pole meest petnud, nõustus ta DNA-testi tegema. Laps oli tema mehe oma küll, kuid selgus hoopis midagi muud ja väga ootamatut.
Kaks kuud tagasi emaks saanud 25-aastane naine sattus ootamatult ja põhjuseta perekonna terava tähelepanu ja kahtluste laviini alla. Nimelt kahtlustati, et tema roheliste silmadega tütar ei ole tema abikaasa bioloogiline järeltulija. Ei ole rohelisi silmi beebi emal ega isal, samuti mitte vanavanematel. Perekond survestas naist üha rohkem ja rohkem DNA-testiga kinnitama, et väike ilmakodanik ei ole sündinud abieluvälisest suhtest.
Kui anonüümseks jääda sooviv naine Redditisse oma postituse tegi, lootis ta saada nõu, kuidas oma mehele geenianalüüsi vastusest rääkida.
«Testi tulemuse põhjal on kindel, et minu abikaasa on minu lapse isa,» alustab ta rääkimist sellest, mis talle nüüd uut peavalu põhjustab. «Minu jaoks polnud see pingeline ega üllatav, sest kuna ma pole iial oma meest petnud, ei olnud ka kahtlust, et tulemus võiks teistsugune olla.»
Küll aga tuli pauk seekord luuavarrest. Selgus, et naise abikaasa ei ole mehe, keda ta peab oma isaks, järeltulija. «Mu äi polegi mu mehe isa. Kuidas ma sellest oma mehele räägin?» Naine pole tihanud veel ämmaga rääkida ja ei tea, kas ta rasestus kõrvalehüppest, kasutas rasestumiseks spermadoonori abi, adopteeris lapse või on tegu mõne anomaaliaga.
Miks lapse päritolu tõendamine üldse sinnamaani läks, on omaette lugu: «Tegime kaks testi – isaduse ja esivanemate testi. Tahtsin näha, kas meil mehega võib-olla on mõni sugulane, kellest me seni ei teadnud ja kes võis mu tütre silmavärvi põhjustada.»
Hea lugeja, mis nõu sina segaduses naisele annaksid?