Turvaline lähisuhe on inimese üks põhivajadusi

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eesti Pereteraapia Ühingu esinaise, psühholoog-psühhoterapeut Siiri Tõniste sõnul on turvalised lähisuhted inimese üheks põhiliseks vajaduseks elus. «Kui meie kõrval on armastav, toetav ja kindel partner, siis see kaitseb meid kõikvõimalike stressi tekitavate sündmuste ja eluraskuste eest.» 

Teisisõnu, on eluraskused vähem rasked, kui neile minnakse vastu käsikäes.

«On väga palju uuritud, et turvaline paarisuhe annab ka suurema eelise erinevate haigustega võitlemisel, tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb südame-veresoonkonna haiguste ja muude haiguste vastu. Nii et hea paarisuhe annab meile parema tervise,» rääkis Tõniste.

Samuti töötab turvaline paarisuhe tema sõnul emotsioonide reguleerijana, tuues kaasa rohkem positiivseid emotsioone, mis omakorda aitab kehal olla terve.

«Turvaline paarisuhe võimaldab isiksusena kasvada, nii-öelda paarisuhtest väljaspool ennast suurema tõenäosusega teostada,» lisas terapeut.

Tõniste sõnul võib tänapäevase täiskasvanute vahelise armastuse teooria või lähenemise alusepanijaks pidada John Bowlby’t, kes juba mitukümmend aastat tagasi uuris lapsi ja emasid ja sõnastas siis erinevaid kiindumusmudeleid.

Üks tema kiindumussuhte teooria põhipostulaat on, et olulise teise inimesega lähedase suhte loomine ja selle säilitamine on inimese peamine sisemine liikumapanev jõud läbi elutsükli.

Tõniste selgitas, et mitte ainult lapsena ei ole meile tähtis turvaline kiindumussuhe oma emaga, vaid see on meile tähtis igas vanuses. Ehk siis turvalise partneri olemasolu on meile kõige tähtsam elus.

Sõltuvus pole alati halb

Sageli räägitakse paarisuhte puhul sõltuvusest. Teisest inimesest sõltuvuses olemist kardetakse. Kuid Tõniste selgitusel pole sõltumine teisest inimesest pelgalt lapsepõlve kuuluv ebaküpsuse näitaja, vaid loomulik vajadus, mis kuulub inimeseks olemise juurde.

«Kiindumussuhte teooria järgi ei ole olemas ei täielikku sõltumatust ega üleseotust teise inimesega - on kas efektiivne või ebaefektiivne sõltuvus,» märkis ta, lisades, et olla turvaliselt seotud, turvaliselt sõltuv oma partnerist on sageli ellujäämise küsimus.

Rääkides teraapias stressis paaridega on Tõniste sageli kuulnud järgmist: «Kui meil ei ole kontakti, siis ma olen üksi, siis ma tunnen, et ma ei ole tähtis.» Vahel öeldakse lausa: «Kui meil ei ole kontakti, siis ma tunnen, et mind ei ole olemas.» Kõik see näitab terapeudi sõnul ilmekalt, kui oluline on paarisuhtes emotsionaalne kontakt partneriga.

Ning mida kindlamini me oleme lähisuhtes seotud, seda enam saame me Tõniste sõnul eristuda isiksustena teistest. «Sõltuvus ei tähenda seda, et ma olen teise inimese moodi, vaid vastupidi, ma saan minna turvaliselt kodust välja ja leida ennast ka teistes eluvaldkondades,» ütles terapeut, selgitades, et lähedase inimese emotsionaalne kohalolek loob turvalise kindlustunde.

«Igas vanuses inimestele loob positiivne kiindumussuhe turvalise pelgupaiga, tagab kindla kaitsepuhvri stressi ja ebakindluse vastu ning kõige parema keskkonna isiksuse jätkuvaks arenemiseks,» kinnitas Tõniste.  

Terapeut märkis, et loomulikult esineb igas paarisuhtes probleeme, rahulolematust, vihastamist, kuid turvalist kiindumussuhet eristab eelkõige see, et partneri reaktsioone aktsepteeritakse ja neile reageeritakse - näiteks pakutakse partnerile lähedust, kui on tunda, et ta on rahulolematu.

«Kas sa oled minu jaoks olemas siis, kui ma sind vajan?» on Tõniste sõnul paarisuhtes põhiküsimus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles