OHUMÄRK ⟩ Psühhiaater Anne Kleinberg: kui laps ei räägi kodus oma mõtetest, siis...

Foto: Shutterstock

Tänapäeva noored soovivad end ümbritseva keskkonna kujundamises kaasa rääkida. Sageli jääb puudu lapsevanema toest või julgustavast sõnast. SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg selgitab Tallinna Haridusameti rahuhariduse kampaania «Loo rahu» raames, kuidas olla lapsele toeks iseseisvumisel ja tema enesekindluse kasvatamisel, ning mis on levinumad vead, mida selle käigus tehakse.

Tänapäeva noorte jaoks on oluline, et nende arvamus oleks ühiskonnas kuulda. «Kuigi iga lapse areng on väga individuaalne, siis näeme, et juba 11-12-aastased tahavad kaasa mõelda ja rääkida asjades, mis neid puudutavad ja kõnetavad. 14-16-aastaste jaoks on see juba vägagi tähtis, et nad saaks midagi maailmas korda saata,» selgitab Anne Kleinberg.

Samas on eksperdi sõnul noored sageli ka iseenda kõige suuremad takistajad. «Nad on tihti ebakindlad, kuna ei tea, kas on oma tegudes piisavalt head. Tahetakse parimat ja teha midagi erilist ning kiputakse end teistega võrdlema. Nad muretsevad, et suurte asjade tegemiseks peab olema Hollywoodi režissöör – ei pea! Kodukoht ja kogukond ongi just noore jaoks see esimene samm, millest on kõige lihtsam alustada.»

Iseseisvuse ja enesekindluse kasvatamisel mängivad võtmerolli nii kool, noorsootöö tegevused kui ka kodu. Laste psühhiaater toob näiteks, et koolid, kus õpilased saavad ise tegutseda, anda oma panuse ühistesse ettevõtmistesse, korraldada üritusi vms, aitavad süvendada enesekindlust. Ka koduse lapsevanema roll on äärmiselt oluline. «Noored vajavad enda ümber tarku ja intelligentseid täiskasvanuid – lapsevanemaid, kes neid toetavad.»

Kleinberg selgitab ka, millised tegevused võivad hoo andmise asemele hoopis pidurina mõjuda. Samuti annab ta neli soovitust, mida võiks iga lapsevanem oma lapse iseseisvuse ja enesekindluse kasvatamiseks teha:

Levinumad vead:

• Tunnete tühistamine ja ironiseerimine

Tihti minnakse alt sellega, et pisendatakse noore inimese tundeid ega süstita lapsesse usku, et ta saab oma asjadega hakkama. Kõige hullem, mida teha saab, on ironiseerida ja naerda tema plaanide üle.

• Negatiivsusesse takerdumine

Idee või tegevuse puhul nähakse positiivse asemel negatiivseid külgi ning keskendutakse nende arvustamisele ja kommenteerimisele.

• Oma elukogemuse kandmine lapsele

Levinud viga on see, et vanemad soovivad oma järeltulijatele nõu anda oma elukogemuse põhjal. Samas unustatakse, et kuigi väljakutsed võivad küll vahel olla universaalsed, siis iga inimene on unikaalne. Tuleb anda võimalus ise proovida ja katsetada.

Neli soovitust, kuidas toetada oma lapse enesekindlust ja tegutsemisvalmidust:

• Leia üles enda sisemine laps

Meenuta, milline sa ise lapsena olid: millest tundsid rõõmu, milliseid mänge mängisid. Lapsevanem ei pea olema paduigav ja korralik. Kui suudad endas sisemise mängiva lapse üles leida, siis suudab ka sinu laps maailmast huvituda ja ennast proovile panna. Loo talle keskkond, kus on ruumi mängimiseks, uudishimuks ja maailma avastamiseks.

• Näita ise eeskuju ja kaasa

Lapsed õpivad ellusuhtumist ja maailmataju vanema tegude ja hoiakute järgi. Näita eeskuju! Kui soovime, et meie lapsed oleks aktiivsed tegutsejad, siis peame ka ise olema julged ja hakkajad. Diivanil teleka ees pikutades ja käske jagades seda ei juhtu. Järeltulijad, olenemata vanusest, soovivad meie elus osaleda. Seetõttu on oluline neid kaasata igapäevastesse tegemistesse.

• Aita sõnastada lapse elu lugu

Lapsed sõnastavad oma elu narratiivi koos vanematega. Seetõttu on lapsevanemal suur roll, millist lugu laps endast rääkima hakkab. Vanem annab lapsele esimesed peegeldused temast, kujutelma endast. See algab sellest, kuidas me paneme noore inimese teod sõnadesse – kas sisendame, et ta saab hästi hakkama selles, mida ta teeb, või vastupidi hoiame teda oma öelduga tagasi. Kui jagame lapsele positiivsust ja julgust, siis on laps ka enesekindlam ja suure tõenäosusega avatud tegutsema. Kui aga motivatsiooni sõnadega maha tõmbame, kahandab see ka tema tegutsemissoovi.

• Loo aus ja avatud keskkond, kus on ruumi mõtetele, ideedele

Mida avatum on õhkkond, seda rohkem julgetakse ka ideedega välja tuua ja öelda, mida mõeldakse. Noor jätab kodus oma mõtted jagamata, kui kardab saada vanemalt kriitilist tagasisidet. See pidurdab tema enesekindlust ja tegutsemistahet. Selle asemel loo keskkond, kus ei ole piiravaid raame, vaid palju toetavaid ja julgustavaid sõnu ja tegevusi.

Tallinna Haridusameti rahuhariduse teavituskampaania «Loo rahu» eesmärk on inspireerida noori tegutsema selle nimel, et luua ümbritsevas kogukonnas usaldust, entusiasmi ja ühtekuuluvustunnet. See kannab endas mõtet, et meie keskkonna paremaks muutmine algab kõigi inimeste suhtumisest ja käitumisest. Rahu saab luua, tunda ja hoida igaüks. Samuti on kampaania eesmärk anda nõu täiskasvanutele, kuidas nemad saaksid olla rahu loomisel noortele paremaks toeks.