:format(webp)/nginx/o/2023/12/10/15774398t1h70c9.jpg)
Kes ei mäletaks aastakümnete taguseid tigedaid müüjannasid, kes näitasid iga ihurakuga, et ei soovi sinuga tegeleda. Nähes, kui karmi käega nad kassaaparaate käsitlesid oli ka üheselt mõistetav miks neid rauast valmistati.
Isegi need nostalgikud, kes nõuka-aega tänapäeval kipuvad idealiseerima ja kelle mälus siis taevas pilvitu ja köharohi mõnusa mekiga oli, peavad tunnistama, et teenindav personal ei olnud siis kauplustes tihtipeale kliendisõbralik. Miks see nii oli? Veidi arutledes saab põhjuseid ritta lausa mitu.
1. Krooniline kaubapuudus. Nõukogude ajal oli nappus meeletult levinud. Kuna kõike oli saadaval piiratud tootevalikus ja väikestes kogustes, leidsid müüjad end sageli silmitsi suure hulga ostjatega, kes võistlesid sama toote või kauba pärast. Kujuta ise ette, kuidas saaks rahulikuks ja rõõmsaks jääda, kui riiulil on ainult üks piimapakk ja suur rahvahulk jälgib sind näljase pilguga.
2. Silmapiirini ulatuvad järjekorrad. Pikad järjekorrad nõukogude kauplustes olid normaalsus. Müüjannad pidid rinda pistma lõputu inimvooluga, kellest igaühel olid omad küsimused. Nii et enda väljalülitamine probleemidesse süvenemisest võis olla üks tõhus viis igapäevaste jamadega toimetulekuks. Lühidalt viis, kuidas ellu jääda.
3. Suhtumine töösse. Riigis, kus inimestele oli töökoht garanteeritud, oli mõte selle kaotamisest klientide kaebuste tõttu sama harv kui tualettpaberi tagavararulli leidmine. Lisaks oli aeg, mil paljudes kohtades lihtsalt palka ei makstud, mistõttu motivatsiooni viisakalt tööd teha polnud kusagilt võtta. Kõik need tegurid kokku soodustasid müüjatädide jultumust ja tujukust.
4. Ebakvaliteetne kaup. Kurat seda teab, millest tol ajal näiteks vorsti toodeti ja mis tükid need seal läbilõikel paistsid. Viletsat kraami jagus nii toidu- kui tööstuskaupade riiulitele. Ja kuigi müüjad ei olnud selles süüdi, langes ostjate meelepaha ja nördimus ennekõike nende peale. Tuleb tunnistada, et sellises olukorras oleks hea tuju ja rõõmsa meele säilitamine tõeline kunsttükk.
Hea lugeja! Kas sul on mõni eriliselt meelde jäänud teeninduskogemus nõuka-ajast? Kirjuta meile naine@postimees.ee