Kui sinu laps on kiusaja

Vägivallatseja. Foto: SCANPIX

On mitmeid filme ja teleseriaale, milles kurikaelu on kujutatud salapäraste ja põnevatena. Meile meeldib vaadata pahasid poisse, kiusajaid. Miks on meil siis nii raske mõista, kui ligitõmbavalt nad meie teismelistele mõjuvad?

Vanemad mõtlevad ikka selle peale, mis on see piir, millest üle astumine tähendab, et laps on üle käte, kirjutab galtime.com. Muret teeb see, kas teismeline on sattunud pahandustesse või on ta ise nende põhjustaja?

Me ei taha, et me tütred käiksid pahade poistega läbi ja me ei taha, et meie pojad nendeks muutuksid. Mida teeme me siis kui jõuame teadmisele, et me laps ongi pahategija ja/või kiusaja? Järgnevad eitamine, süütunne, häbi ja piinlikus, viha, pahameel, pettumus ja uskmatus.

Miks või kuidas läks kõik nii valesti? See on raske küsimus, millele ei pruugi olla ühest või lihtsat vastust. Jätkem «oleks», «pidanuks», «võinuks» kõrvale. Kui probleem on käes, tuleb sellega tegeleda, sest noore tulevik sõltub sellest. Kuidas alustada?

Aruta, ära nõua. Oled ilmselt pettunud ja endast väljas, kuid see, kuidas sa talle lähened, on ülioluline.

Kuula, ära pea loengut. Arengu seisukohast on teismelised enesekesksed, nad ei oska näha asju teiste seisukohast.

Soodusta empaatiavõimet vapruse hindamisega. Kui tunnustad lahket ja hoolivat käitumist, siis õpetad lapsele õigeid väärtusi, aga samas tekitad ka temas heameelt enese üle. See suurendab tõenäosust, et ta otsib teisigi võimalusi, et head teha.

Nõua heastamist. Kuigi kahju on ilmselt juba tehtud, on siiski oluline, et ta vastutaks oma tegude eest. Pidage koos nõu, kuidas olukorda parandada ja koostage ühiselt sobiv plaan.

Järjepidevus on tagajärgede võtmeküsimuseks ning teod on sõnadest häälekamad. On ülioluline, et igasugusele negatiivsele käitumisele järgneksid konkreetsed tagajärjed.

Mõnikord vajad abi. Pead olema enda vastu aus ja tunnistama olukorda, mis ületab su võimeid. Kui tunned, et su laps on tõesti hädas, siis otsi professionaalset abi. Teil mõlemal on pärast selle üle hea meel.

Hea olla on parem, kui olla halb. Ülim tunne on teada, et oled teinud midagi head. Sageli käituvad teismelised halvasti, sest nad ei ole iseendaga rahul. Kui nad mõistavad, mis tunde tekitab teistele hea tegemine, hakkavad nad ka ennast ja teisi rohkem väärtustama.