Idamaa ja lääne segu briti kuningaperes
18. november 2023, 09:30
/nginx/o/2023/11/20/15732260t1h26b6.jpg)
Menuseriaali «Kroon» («The Crown») kuues hooaeg ja selle kvaliteet on vaatajate otsustada. Esimesed neli osa pakuvad taas võimalust läbi elada tragöödiat briti kuningaperes, kui traagilises autoõnnetuses hukkus printsess Diana.
Mida lähemale tänapäevale paljukiidetud sari «Kroon» jõuab, seda vaiksemaks jääb sellele osaks saav kiidulaul, kuigi nii teostus kui ka näitlejad on heal tasemel. Sammhaaval tänapäevale lähemale jõudes kaotab süžee nii reaalsusest kinnipidamise kui ka improviseeritud dialoogide poolest uudsust. Esiteks on see paljude vaatajate jaoks lähiminevik, mida on kajastatud nii fiktsionaalselt kui ka dokumentaalselt rohkem kui küll. Näis, mis on pakkuda päris viimaste aastate sündmuste järgi tehtud järgmisel neljal viimasel osal, mida saab näha detsembris.
Kingitus kuningas Charlesile
Oletada võib, et selle peale, kui taas kord tuuakse suurejooneliselt vaatajate ette kuningas Charlesi esimene ja ebaõnnestunud abielu Dianaga, lahutus ja naise surm, tahaks rusikaga seina augu lüüa. Üllataval kombel on aga viimased episoodid seriaalis sättinud praeguse kuninga hoopis positiivsesse valgusesse. Esiteks teeb nüüd juba eaka kuninga heaks suure töö ära teda kehastav Dominic West, kellega sõltumata rollist käib kaasas karismaatilisus, seksikus ja balansseerimine kire ning terve mõistuse vahepeal. Kõiki neid omadusi on peetud Charlesi puhul n-ö väheesinevateks, kuigi tema lähedased kinnitavad, et kuningas on elanud Walesi printsina pool elu oma ema kuninganna Elizabethi varjus ning tema parimad ettevõtmised ja hetked on olnud varjutatud vanema põlvkonna müstilisusega ja loomulikult palju kõneainet pakkunud eraeluga.
Näha Charlesi haavatud looma kombel ulguvat, olles kuulnud uudist Diana surmast, ning täielikku murdumist haiglas eksabikaasa surnukeha juures, mõjub kergelt šokeerivalt. Diana surmajärgse iidolistaatuse mõju on püütud pisendada kõikvõimalikes jututubades narratiiviga, kuidas see abielu oli algusest peale hukule määratud ning kuidas kaks täiesti vastandlikku ja suure vanusevahega inimest olid vastu oma tahtmist sunnitud ühte heitma.
Varju on jäänud kahe inimese armumine, nende õnnehetked, mitu head aastat kestnud helgetes toonides argipäev ning ühine lapsevanema roll kahele pojale. Diana ja Charlesi eraruumides on olnud nii palju «kärbseid seinal», kes teavad, mis paari vahel päriselt juhtus. Dominic Westi pisarates, kuid kindlameelse Charlesi kujutamine teeb praegusele kuningale, kes peale oma ema surma on olnud pigem tõusvalt populaarne, suure teene, tuues mängu inimlikkuse.
Igaühele oma
Päev enne printsess Diana 26. surma-aastapäeva suri 96-aastaselt kurikuulus Egiptuse päritolu ärimees Mohamed Al-Fayed, kelle vanim poeg Dodi Al-Fayed hukkus koos Dianaga autoõnnetuses. Paar oli veetnud koos oma elu viimased nädalad Vahemere ääres puhkusel. Dodi hukkus autoõnnetuses kohe ning ta viidi Londonisse, kus maeti islami kommete kohaselt võimalikult kiiresti. Seriaalis saab kuulda igas mõttes väljamõeldud dialoogi isa ja tema surnud poja vahel peale seda, kui Al-Fayed ei saanud kuningaperega kontakti.
«Miks nad mind vihkavad? Kas araablaste saatus on olla läänes igavesti vihatud?» küsib Mohamed Al-Fayed (Salim Daw).
«Ära võta seda isiklikult,» vastab talle Dodi Al-Fayed (Khalid Abdalla).
«Kuidas ma saaksin? Vaata! (Osutab ajalehtedele.) Siin ei ole sinust ühtegi sõna, nagu ainult üks inimene oleks surnud.»
«Aga kõikjal araabia maades – Kairos, Beirutis, Bagdadis – kutsuvad nad mind kangelaseks. Sa ei peaks läänele alt üles vaatama.»
«Loomulikult vaatan ma läänele alt üles.»
«Sa ei peaks. Ootused staatusele ja tiitlitele ei ole kunagi õigustatud. Neid ei ole võimalik täita.»
See vestlus võtab kokku Mohamed Al-Fayedi elu pürgimused, kus ta valas Suurbritannia ja kuningliku perekonna üle kullahunnikutega, kuid ei saanud kunagi ihaldatud kodakondsust, mida kaks korda taotles. Sellest keeldumisel mängisid rolli süüdistused võimalikes finantskuritegudes ja ärilises ebaaususes ning loomulikult ei oldud Suurbritannias vaimustuses, kui kaval egiptlane vanale varandusele käpa peale pani.
«Kroon» ei ole kunagi olnud poliitiline, vaid on kajastanud maailmas juhtunut vastavalt stsenaariumi vajadustele. Kuigi viiendas hooajas, kui kuninganna vaatas televisioonis Berliini müüri lagunemist ja endiste Nõukogude Liidu riikide vabanemist, näidati selle illustreerimiseks Ukraina lippu. Kuuenda hooaja neljandas osas on ehk kõige efektsem ja mõjusam stseen Dodi Al-Fayedi islami tavasid järgivad matused. Seda lõiku oleks ilmselt hea vaadata kõigil, kes leiavad, et araablaste kultuur ja eurooplaste kultuur võiksid sõbralikult koos elada.