Lauri Hussar: 6-aastase pojaga Pirita jõel risus sõudes mõtlesin küll, et...

Riigikogu esimees Lauri Hussar Foto: Sander Ilvest

Täna riigikogu konverentsisaalis toimunud isadepäeva konverentsil ütles riigikogu esimees ja kolme lapse isa Lauri Hussar, et meie ühiskonnas müstifitseeritakse laste kasvatamist üle – hirmud on suuremad kui laste kasvatamisega seotud igapäevane tegelikkus ja tihti unustatakse ära sellega kaasnev rõõm.

Lauri Hussari ettekanne kandis pealkirja «Kas edukus vähendab hirmu isaks saamise ees?», kus ta märkis, et edukate inimeste jaoks on aeg kõige suurem valuuta ja tuleb hakkama saada olukorras, kus ise väga hõivatud olles pead pühendama aega perele, isiklikult igale lapsele ja abikaasale, vanematele, sõpradele.

«Minu lapsed on olnud siin minu kõige suuremad õpetajad. Laps õpetab tohutult hästi aja planeerimist—hommikud algavad vara ja ratsionaalselt, laps õpetab struktureeritumat päevakava koostamist ja ka rohkem aega hindama. Loomulikult tuleb teha korrektiive oma senistes tegemistes. Aga see hind on põhjendatud – lapsed pakuvad väga palju uut ja põnevat ning mõistliku planeerimise korral on kõik võimalik.»

Hussari jaoks on kiires elutempos toeks olnud traditsioonid, millest kinnipidamist ta peab tähtsaks ja püüab neid mitte murda. «Näiteks pojaga on mul traditsioon, et käime igal aastal kaks korda kanuumatkal. Esimest korda kuueaastase lapsega Pirita jõel risus sõudes ma mõtlesin küll, et isegi Kaitseväe õppustel pole nii raske olnud – aga minu poeg ütles, et tema sõidaks küll edasi. See traditsioon on olnud püsiv, kus oleme saanud olla kahekesi, vahetada mõtteid ja arutada, et mida veel koos võiks teha,» selgitas Hussar.

Edukuse ja laste saamise seoste kohta Eestis statistikat pole, küll aga on Hussari kinnitusel olemas andmed, kuidas vastavalt sissetulekule on iibe numbrid kujunenud, ja selgub, et paremal järjel peredes on rohkem lapsi. «See tähendab, et kindlustunne mõjutab neid otsuseid väga palju,» märkis Lauri Hussar. «Eesti on peretoetustelt OECD liikmesriikide seas maailmas juhtival kohal, aga tugiteenuste kohapealt me seda kindlasti pole. Me peame ka neid arendama, et lisaks pere pingutusele oleks laste kasvatamine rohkem ka ühiskonna mure, et meil oleks paremini korraldatud laste haridus ja huviharidus, liikumine, turvalisus jm. Kõik need küsimused on äärmiselt olulised.»

Hiiumaa koolijuht Antti Leigri märkis oma ettekandes, et paarisuhte temaatika jõuab kodudest, isadest ja emadest üldjuhul ka haridusasutustesse ning tihtipeale märgatakse seda kahjuks negatiivses valguses, ehk siis, kui suhetes midagi juhtub. «Vanemate lahkuminek jõuab hetkega nende õpilaste kooliellu, mõtetesse ja olekusse ning see pole neile kerge. See peegeldub õppeedukuses ja käitumises ning veel paljudes kohtades ning siin on tähtis meie haridusasutustel seda märgata. Väiksemates koolides ja lasteaedades on ilmselt kergem aru saada, kui õpilasel on mingi mure, ja sel juhul kerkib üles ka küsimus, kui tugev on selle haridusasutuse sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog ja kõik tugimehhanismid, mis aitavad õpilast tema suures mures, kui tema kindlus hakkab lagunema.»

Sealjuures on Leigri kogenud ka positiivseid lahendeid, kus vanemad omavad tarkust mõelda selles keerulises hetkes laste heaolule ja teha lastele selgeks, miks midagi juhtub ja – mis kõige olulisem – kuidas elu edasi läheb ja kuidas on selles olukorras lapsele parem.

Antti Leigri ettekanne kandis pealkirja «Kas mees vajab lapse saamiseks paarisuhet?», kus ta märkis, et võib ju mõelda, et paarisuhet vajab mees, naine, meie ümber olev ühiskond või konservatiivse maailmavaatega inimesed – kuid tegelikult vajab seda eelkõige laps. «Selles, et lapsel oleks õnnelik lapsepõlv, on paarisuhe oluline. See ongi vanemate vastutus. Laps tähendabki selgelt vastutust ja armastust,» märkis Leigri.

Konverentsil võtsid sõna riigikogu esimees Lauri Hussar, Hiiumaa koolijuht Antti Leigri, maalikunstnik Orest Kormašov, vaimulik Gunnar Kotiesen, psühhiaater Andres Lehtmets, Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts, ettevõtja Jaanus Otsa. Paneeldiskussioonis osalesid muusik Toomas Lunge, Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, Eesti Tervise Fondi juhataja ning riigikogu liige Eero Merilind, ettevõtja ja koolitaja Gerry Konnov. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast. Konverentsi toetab Eesti Kirikute Nõukogu.