Maalikunstnik Orest Kormašov leidis oma kadunud isa asjade hulgast midagi, mis pani teda sügavalt mõtlema

Marju Ränk
, naine.postimees.ee tegevtoimetaja
Copy
Orest Kormašov tutvustab vana ikooni, mille alt tuleb välja teine veel vanem ikoon.
Orest Kormašov tutvustab vana ikooni, mille alt tuleb välja teine veel vanem ikoon. Foto: Toni Läänsalu

Täna riigikogu konverentsisaalis toimunud isadepäeva konverentsil ütles maalikunstnik Orest Kormašov oma ettekandes «Miks tekib mehel tunne: tahan saada isaks?», et isadusest ja emadusest ei saa rääkida eraldi, ainult mehe ja naise kokku saades moodustub tervik.

VAATA OTSE 〉 Isadepäeva konverents «Miks Eesti mees kardab isaks saada?»

«Mitte kaua aega tagasi leidsin oma isa asjade hulgast teksti, mis oli tema näituse tutvustus. Tööd ja kavandid, mille oli nagu kirjanik sahtlisse kirjutatud. Tutvustustekstis võlus mind see, et miks ta tahtis neid teoseid näidata. Ta kirjutas, et ta ei taha näidata esemeid, vaid seoseid nende vahel. Tegelikult selle lausega väljendas ta oma looja kreedot või ideed, et kõik siin maailmas on seotud. Me ei saa võtta välja osa tervikust. Me peame kõike koos käsitlema. Täna räägime isadest, homme emaks olemisest, neist eraldi ei saa rääkida,» sõnas maalikunstnik Orest Kormašov.

«Kui mees või naine teinetest kohtamata ei saa tervikuks, siis samamoodi pole mees tervik, kui ta pole täitnud oma peamist rolli. Milles see seisneb? Mis on kõige suurem väärtus? Millest kõik algab? See on elu. Kui me lähtume sellest väärtusest, siis mehe ja naise roll on saada emaks ja isaks, ainult selle kaudu suudavad nad edasi anda elu. Nooremas eas on see rohkem intuitiivne, kuid hiljem saab juba hakata neid aspekte rohkem analüüsima. Mina sain isaks siis, kui ise olin laps. Kõik see toimis kuidagi intuitiivselt. Õnneks olen täna oma mõistusega jõudnud sinna, kus kunagi olin intuitiivne. Hirm vastutuse ja hirm pingutuse ees ongi see, miks mees ei ole täna nõus lapsi nii kergesti saama,» märkis Kormašov.

Vaimulik Gunnar Kotiesen sõnas oma ettekandes «Mida peab mees tegema, et täita käsku: olge viljakad ja teid saagu palju?», et kõige suuremad ristmikud tema elus on olnud need, kui on enda elu haakinud teiste elude külge. «Kui me räägime viljakusest, siis räägime sellest, mida saame ise kontrollida. Neljandat last saades tahtsin mina kõigile kohe seda välja öelda, kui naine veel mitte. Mina vastasin küsijatele kohe, et jah, meil sünnib neljas laps. Pastorina tuleb mul ikka seda vastu võtta, mida jumal annab, kuid meil on kolmekesi – mina, naine ja Jumal – siiski läbirääkimise võime ka olemas. Ma ei ole tavaline Eesti mees, kuid ka mina tajusin omamoodi pinget sel ajal. Kui me suudame pinget juhtida, siis see on üks viljakuse aluseid. Kuidas olla viljakas on palju rohkem seotud meie teise viljakusorganiga, mis on aju,» sõnas Kotiesen.

Konverentsil võtsid sõna riigikogu esimees Lauri Hussar, Hiiumaa koolijuht Antti Leigri, maalikunstnik Orest Kormašov, vaimulik Gunnar Kotiesen, psühhiaater Andres Lehtmets, Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts, ettevõtja Jaanus Otsa. Paneeldiskussioonis osalesid muusik Toomas Lunge, Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, Eesti Tervise Fondi juhataja ning riigikogu liige Eero Merilind, ettevõtja ja koolitaja Gerry Konnov. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast. Konverentsi toetab Eesti Kirikute Nõukogu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles