Erivajadusega tudengid Tallinna Ülikoolist: õppimine on äge, aga ühisüritustele tahaks ka pääseda

Tallinna Ülikoolis õpib ligi 7000 tudengit, kellest erivajadus on vähemalt 125-l. Need noored kinnitavad ühest suust, et koolielu on hästi korraldatud, kuid loenguvälistel ühisüritustel ei pööra korraldusmeeskond sageli tähelepanu sellele, et kõik õppurid saaksid osaleda. 

Toimetusse pöördunud on kolm Tallinna Ülikooli kolmanda kursuse õppurit, kes soovivad jääda anonüümseks. Nad avavad teema murekohti ja esitavad ettepanekuid isiklike kogemuste pinnalt, et tulevastel erivajadusega tudengitel veidikene kergem oleks.

Tallinnna Ülikoolis õpib 9. oktoobri seisuga 125 erivajadusega tudengit. Tegelikkuses võib see number olla aga suurem, kuna tudengid ei ole kohustatud ülikoolile enda erivajadusest rääkima. Olgugi et erialalävendid on katsetega ületatud, tunneb osa neist, et jäävad ülikooli rahastatud ja üliõpilaskonna korraldatud ühisüritustest kõrvale, sest ligipääsetavusega pole arvestatud.

Korraldajal ühisüritusele asja polnud

Allikate sõnul on mõistetav, et üliõpilaskonnal puuduvad täielikud teadmised erivajadustega inimeste vajadustest. See on suuresti ka põhjus, miks üks õpilane end esimese õppeaasta sügisel halloween'i peo korraldustiimi pakkus. «Esimesel aastal olin üks halloween'i peo korraldajatest ja ütlesin, et võtan toimumispaiga otsimise enda peale. Olin üks aktiivsematest korraldajatest, aga järsku sain ühisvestlusesse teate, et peokoht on valitud,» ütles ta. Seega ei õnnestunud õppuril pingutustest hoolimata oma elu esimesest ülikoolipeost osa saada.

Tudengielu vaieldamatult oluline osa on sotsialiseerumine ja kontaktide loomine, millest suur osa toimub just loenguvälistel sündmustel Foto: Shutterstock

Samast ühisüritusest on ka teised toimetusega suhelnud erivajadustega tudengid hiljem ümarlaudadel ja kirja teel rääkinud, kuid tulutult. «Öeldi, et kahjuks oli nii, proovime järgmisel aastal paremini. Kuid siin me täna oleme,» lausus üks TLÜ tudengitest.

Probleem pole ainult ühes peos, mille korraldajad kõigele mõelda ei taibanud. Igal aastal toimub ülikoolis kevadball, mis on liikumispiirangutega tudengitele ligipääsu puudumise tõttu samuti külastamata jäänud. Üheskoos juhitakse tähelepanu sellele, et kunagi ei tea, millal ja miks keegi ratastooli jääb, ja korraldajatel tasuks mõelda, kas nad oma lähedastele sooviksid selliseid tingimusi, millega erivajadustega tudengid üritustel silmitsi seisavad.

Kursusekaaslaste silmis soovitakse hoida eelkõige inimese, mitte abivajaja kuvandit.

Üksmeel valitseb ka selles osas, et tegelikkuses ei ole asi pidudes kui sellistes, vaid sotsialiseerumises ja kuuluvustundes, mida koosviibimised soodustavad. On üsnagi võimalik, et niivõrd suures õppeasutuses nagu Tallinna Ülikool ei lävigi tudengid erialadeüleselt mujal kui ühistel koosviibimistel. «Üritustel loodud sidemed võivad aga hiljem tulla kasuks töö- või praktikakohtade leidmisel,» arvavad noored. «Minu erialal on kontaktid väga olulised,» lausub üks tudengitest.

Alati ei jaksa oma erivajadusega lehvitada

Õppurite sõnul väsitab pidev enese vajaduste meelega nähtavaks tegemine ära ja jõud raugeb. «Igaüks ei jaksagi võidelda, see on elementaarne, et sa tahad lihtsalt tudeng ka olla.» Tudengitele osaks saav sotsiaalelu sujuks erivajadustega õppuritel hulga lihtsama vaevaga, kui instituutide juhtkonnad ja üliõpilaskond mõistaksid, et kool võiks ja peaks ürituste korraldamisel juba eos ligipääsetavusega arvestama.  

Tudengid märgivad, et pidev enese meeldetuletamine, kui juttu tuleb ligipääsetavusest, tundub iga kord justkui millegi suure ja võimatu palumine, ehkki tegelikkuses see nii ei ole. 

Õppejõud on päikseks päevas

Kuigi üliõpilaskonnaga ei suju kööstöö ühisürituste ligipääsetavuse teemal peale kaht aastat endiselt kõige paremini, on õppejõudude korraldatud õppeväliste tegevustega lugu hoopis teine. «On rõõmustav, et õppejõududel on endal entusiasmi ja initsiatiivi, et pakkuda tudengitele parimat,» lausus üks intervjueeritavatest.

Ka teised tudengid ütlesid, et suhtlus õppejõududega on avatud ja ürituste planeerimisel lähtutakse eelkõige erivajadustega tudengite võimalustest, mitte piirangutest. Õpilased tajuvad, et nendes olukordades on neil oma identiteet, mis ei põhine nende erivajadusel, vaid isikul.

Ülikooli ligipääsetavusega on üldiselt hästi

Tasakaaluks puudustele leiab Tallinna Ülikoolis üpriski palju sedagi, mis ligipääsetavust soodustavad. TLÜ turundus-ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Margot Adamson sõnab: «Füüsiline keskkond Tallinna Ülikoolis areneb pidevalt. Mitmed meie hooned on ehitatud aastaid tagasi ning nende kohandamine tänapäevaseks ei ole ehituslikult alati võimalik või on seotud väga suurte ümberehitustega. Linnaku kõik hooned on ligipääsetavad ratastooliga, mõned ruumid on küll raskemini ligipääsetavad, kuid õppetegevuse planeerimisel arvestatakse nende piirangutaga ja õpperühmi, kus osaleb liikumispiiranguga õppija, ei paigutata nimetatud ruumidesse.»

Sama kinnitavad ka erivajadustega tudengid ise: koolis saab väga hästi liikuda ja probleemidele leitakse lahendused.

«Kaasake inimesi, kes päriselt teavad,» soovitab üks tudengitest.

On näha, et ülikool võimaluste piires tõepoolest panustab oma ruumide ligipääsetavusse. «Kõigile liikumispiiranguga üliõpilastele võimaldatakse õppeaasta alguses osaleda majatuuridel, kus tutvustatakse juurdepääsuga seotud piiranguid ja võimalusi. Erivajadusega üliõpilastele väljastatakse nende soovil uksekaart, et ülikoolis lihtsamini liigelda. Uksekaart annab võimaluse kasutada eelisõigusega lifte ja uksi, sealhulgas töötajatele mõeldud lifte, et tagada mugavam ja vabam liikumine linnakus,» lisab Adamson. Kuigi uksekaardilugerid ei ole kõikidele ratastoolikasutajatele parimal kõrgusel, mille kohta on tagasiside edastatud, on tudengid ülikooli ruumidega üldjoontes siiski rahul.

Ühisürituste ligipääsetavus vajab Tiigrihüpet

Vestlusest selgub, et väikeseid muudatusi ühisürituste planeerimisel on selle ülikooliaasta alguses siiski märgata. «See halloween'i pidu, mis nüüd tuleb, on ligipääsetav!» rõõmustab üks õppuritest ja lisab rõõmsalt, et suhtumise ja ürituste korralduse üle oma instituudis enam nuriseda ei saa, sest on õpitud temaga arvestama. 

Tallinna Ülikoolis on õppurite jaoks tugitudengid, kelle poole saab pöörduda nii õppe- kui ka isiklike muredega. Nemad aitavad leida igale murele lahenduse ja suunata vajadusel edasi. Foto: Eeero Vabamägi / Postimees

Õpilaste peamine murekoht seisneb aga selles, mis saab edasi, kui nemad lõpetavad. Kas tõesti peavad uued tudengid sama kadalipu läbima, et olla üks omade seast ja koosviibimistest osa saada? Seda saaks üpriski kerge vaevaga vältida. «Üliõpilaskond peaks dokumenteerima punkti, et nende korraldatud ja ülikooli rahastatud üritused peavad olema ligipääsetavad,» lausub üks tudengitest. Tema arvates välistaks see tulevikus ligipääsetavuse probleemide tekkimise ühisüritustel.

Üliõpilaste sõnul kutsuti neid sel sügisel ka üliõpilaskonnaga kohtuma, et probleemi nende vaatenurgast lahata ja loodetavasti ka lahendada. Kas ja millal see toimub on praegu lahtine, kuid tudengite valmisolek koostööks on endiselt suur.

Just koostöös peitubki noorte arvates selle olukorra lahendus. «Kaasake inimesi, kes päriselt teavad,» soovitab üks tudengitest. Nooruk lisab, et tema suureks heameeleks korraldatakse juba üht üritust, kus sellest põhimõttest lähtutakse. Loodetavasti see nii ka jätkub ja asjad muutuvad ajaga aina paremaks.

Hea erivajadustega tudeng, küsi julgelt abi: Tallinna Ülikool oli esimene Eesti ülikool, kus alustas tööd täiskoormusega erivajadusega üliõpilaste nõustaja, kelle eestvedamisel töötati välja ja rakendati kõrgharidusõppes süsteemselt kohandusi. Võrreldes varasemaga, keskendutakse laiemalt erinevate erivajadustega üliõpilaste võrdsete võimaluste tagamisele.

Tallinna Ülikoolis on olemas erivajadusega üliõpilaste nõustaja Kai Rannastu  ([e-mail]), kelle eesmärk on toetada erivajadusega õppijaid, et tagada kõigile võrdväärsed tingimused kõrghariduses. Kõik õppenõustajaga räägitav on konfidentsiaalne, igal sammul arvestatakse õppija autonoomiaga. Lisainfo SIIN.

Tallinna Ülikoolis on ka tugiüliõpilaste süsteem, kus väljaõppe saanud kaasüliõpilased saavad soovi korral olla toeks erivajadusega üliõpilastele. Lisainfo SIIN.