Roosa mütsiga tüdruk rattal: «See oli täielik poisteklubi... ja mitte just kõige lahkem!»

Sügise alguse puhul on meid kostitatud tõeliselt sooja ilma ja isegi et kõrvetava päikesega. See on selge — suvi ei taha veel meie juurest ära minna. Mis tähendab aga, et rahvas naudib jätkuvalt õues olemist ning koopasse talveuinakule suundumisest ei mõtle küll veel keegi. Vähemalt nii tundub, kui näen ametlikul sügise alguspäeval Vabaduse väljakut, mis on täitunud sadade ekstreemspordi huvilistega. «Just do it! Sa suudad seda!» kuulen trikitajaid üksteist motiveerimas. Hetk hiljem näen, kuidas üks trikirattur teeb kõigepealt filigraanse peadpööritava hüppe ja siis teise, veelgi võimsama triki. Ja suutiski! Atmosfäär on Vabaduse väljakul igatahes ülev ja emotsioonid laes. 

Taamalt näen, kuidas roosal trikirattal roosa müts peas vuhiseb minu poole blond ja kõrvuni naeratusega naisrattur. Meie linnaruumis võib olla mitte kõige tavapärasem nähtus. Tegemist ei ole lihtsalt mõnusat ilma nautiva kruiisitajaga, vaid hoopis USA olümpiakoondislase ja naiste ekstreemspordi eestkõneleja Angie Marinoga.

Kuigi Angie ajakava on iga-aastase Tallinnas korraldatava ekstreemspordimaailma tippsündmuse Simpel Sessioni tõttu tihe, on ta nõus lahkesti jagama mulle oma lugu elust professionaalse BMX ehk trikiratturina ja sellest, kuidas on olla naissportlane üpriski meestekeskses alal.