/nginx/o/2012/03/23/1022866t1h28d1.jpg)
USA teadlased saavad lõpuks ametlikult kinnitada, et varases lapsepõlves kõiksugu mikroobidega kokku puutumine mõjutab märkimisväärselt tundlikkust allergiate ja autoimmuunsete haiguste suhtes täiskasvanueas - olgu selleks heinapalavik, astma või põletikuline soolehaigus.
Varem käsitleti seda kui hügieeni hüpoteesi, mis selgitab, miks on tänapäeva maailma linnastunud piirkondades oluliselt kasvanud allergiate ja autoimmuunsete haiguste esinemissagedus, kuid seni puudus sel väitel teaduslik kinnitus, vahendab teadus.err.ee.
Nüüd kasutasid aga teadlased oma eksperimendis nn mikroobivabu hiiri, uurides nende immuunsüsteemi ja võrreldes seda mitmesuguste bakteritega koos kasvanud hiirte omaga.
Ilmnes, et bakterivabadel hiirtel esines täiskasvanuna rohkem kopsupõletikku, astmat ja soolepõletikku - seda kõike põhjustas rakkude vahendatava immuunsusega tegelevate T-rakkude hüperaktiivsus.
Katse käigus selgus ka, et kui panna bakterivabad hiired esimestel elunädalatel (kuid mitte täiskasvanueas) mikroobidega keskkonda, siis nende immuunsüsteem normaliseerus ja kõnealuseid haigusi õnnestus edaspidi vältida.