Tavaliselt algab see umbes kaheaastaselt ja see peegeldab lapse arengut pealtvaatajast tähelepanelikuks, koostööaltiks sotsiaalseks olendiks. Paralleelne mängimine jätkub, ehkki küll teisel kujul, ka täiskasvanuna. Tõeliselt hästi tunneme me end inimestega, kellega ei peagi midagi erilist ette võtma, et tore oleks.
Psühholoog Brooke Schwartz leiab, et romantilistes suhetes jääb sellest aga puudu. Kui tema juurde tulevad paarid, kes pole oma suhtega rahul, ütlevad nad sageli: «Ta hoolib videomängudest rohkem kui minust» või «Ma tunnen, et mul pole selles suhtes üldse aega iseendale».