UUED KASVAVAD OHUD ⟩ Miks ei tohiks oma lapsest pilte sotsiaalmeediasse postitada?

Pilt on illustreeriv Foto: Milan Ilic Photographer / Shutterstock

Oma lastest fotode või videote jagamine sotsiaalmeedias on omane paljudele vanematele. Olgu selleks eriliste hetkede, näiteks koolilõpetamine, või lihtsalt lustakate hetkede jagamine Facebooki või Instagrami sõpradega — meis kõigis on olemas killuke soovi jagada rõõmsaid hetki teistega. Kuid see heade kavatsustega tegevus sisaldab endas palju riske. Eriti nüüd, kui tehisintellekt areneb ülihoogsalt ja toob endaga kaasa uued võimalused, mida me ei oska ettegi kujutada.  

Deutsche Telekomi äärmiselt tugev uus kampaania paneb iga vanema oma lastest tehtud fotode veebis jagamise uuesti läbi mõtlema. Allpool toome välja erinevad riskid, mis sellega kaasnevad. 

Tehisintellektiga (AI) kaasnevad ohud

Näotuvastuse abil saavad AI-algoritmid laste pilte automaatselt tuvastada ja koguda. Seda saab kasutada lastele oma profiilide, n-ö uue identiteedi loomiseks, mida saab kasutada reklaamieesmärkidel või isegi pornograafilise sisu loomiseks. Lisaks suudavad AI-süsteemid piltide ja tekstide põhjal ära tunda ja hinnata laste omadusi ja eelistusi.

Süvavõltsing

Täiendavat ohtu kujutavad süvavõltsingud (inglise keeles deepfake) ehk AI abil loodud manipuleeriv sisu. See tähendab seda, et lapse nägu saab asendada ükskõik mis näitleja või teise inimesega ning kasutada ükskõik mis sisu tootmisel. Süvavõltsingut on äärmiselt keeruline tuvastada, kuna programmid suudavad ülitabavalt asendada inimese näo teisega ja panna neid ütlema või tegema asju ilma meie teadmata.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by AI | Technology | Business (@wgmimedia)

Digitaalne inimrööv

Digitaalne inimrööv on teatud tüüpi identiteedivargus. See juhtub siis, kui keegi kasutab lapsest sotsiaalmeediasse juba postitatud pilte ning paneb neile uued nimed ja identiteedid, väites sageli lapse enda omaks. Viimastel aastatel on selle kohta palju näiteid, sealhulgas 2015. aasta juhtum, kus võõras mees kasutas ühe blogija Facebooki lehelt pilti naise 18-kuusest lapsest ning postitas selle omakorda enda sotsiaalmeediasse, väites et tegemist on tema enda pojaga.

Inimröövi oht 

See uhke hetk, kui teie laps läheb esimest päeva kooli. Teete kogu perele suure päeva tähistamise meenutamiseks pildi, kus teie laps naeratab koolimaja ees. Hiljem postitate selle Facebooki. Tundub kahjutu, eks?

Meile ei meeldi sellele mõelda, kuid teie laste nägude, huvide ja sagedaste kohtade edastamine sotsiaalmeedias võib seada nad füüsilise vigastuse või inimröövi ohtu.

Me ei pruugi märgata detailie, mis reedavad lapse asukohta või midagi muud olulist. Sellele samale pildile võib jääda peale koolimaja nimi või muu lihtsasti tuvastatav detail. Selliseid geograafilisi markereid saab kasutada selleks, et jälgida, kus teie laps elab, mängib ja koolis käib. Kui jagate oma lastest fotosid veebis, vältige sellise teabe lisamist. Tegelikult on hea vältida oma lapse piltidel ja postitustes ükskõik millist isikut tuvastavat teavet. 

See võib teie lapse tulevikku negatiivselt mõjutada

Kas mäletate fotosid, mille postitasite keskkooliaegadel sotsiaalmeediasse? Mõne pildi pärast võib teil tänasel päeval häbi olla. Mis on Internetti üles laetud, see sinna ka jääb — on korduvalt kuuldud tarkusetera.  

Pildid/videod sotsiaalmeedias võivad mõjutada hilisemas elus tööle kandideerimisel, sest enamik värbajaid viskavad pilgu peale teist Internetis leiduvale infole.