/nginx/o/2011/06/09/620696t1h2339.jpg)
Lapsed, keda imikuna toidetakse siis, kui nad seda nõuavad, on suuremaks kasvades tõenäolisemalt kõrgema IQga ja saavad koolis paremini hakkama.
Imikuna enda soovide järgi toidetud lastel on kõrgem IQ
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele järeldusele jõudsid Suurbritannia teadlased, uurides laste toitmist nõudmise peale ja päevaplaanile vastavalt, vahendab teadus.err.ee.
Selgus, et 8-aastaste seas oli imikuna nende enda soovide kohaselt toidetud laste IQ 4–5 punkti kõrgem kui kindla ajakava järgi toidetud lastel.
Samuti said nad paremaid tulemusi riiklikes õppeedukuse testides, mis viidi läbi 5-, 7-, 11- ja 14-aastaste laste seas. Ekspertide hinnangul säilis erinevus plaani järgi ja nõudmisel toidetud laste vahel nii rinnapiima kui piimasegu saanud imikute puhul.
***
Eesti tuntuima kokandusportaali Nami-Nami peakokk Pille Petersoo rääkis ajakirja Pere ja Kodu veebruarinumbris, et on baby-led-weaning'u ehk lapse juhitud lisatoidu andmise fänn - selle teooria põhimõte on see, et laps hakkab toitu sööma oma tempos ja oma reeglite järgi, ja kohe normaalset toitu, mitte beebitoitu.
«Baby-led-weaning'u teooria järgi areneb nii süües ka silma ja käe koostöö paremini. Ka kõnekeskus areneb ja kõne tuleb kergemalt tänu sellele, et lõualuud töötavad nätsutades palju rohkem kui püreetoitu süües,» selgitas Pille, kes ei ole oma lastele Akslile ja Norale ühtegi toitu spetsiaalselt püreestanud.
«Annan kurgi, keedetud kartuli või banaanitüki niisama kätte. Kartuli olen lõiganud pikuti neljaks, et seda oleks hea käes hoida.»