/nginx/o/2011/11/08/825742t1he71f.jpg)
Naistearst, viljatusraviarst ning mitmete erakliinikute omanik Andrei Sõritsa selgitas Gossip.ee'le antud intervjuus, kuidas toimub katseklaasiviljastamine.
Kuidas toimub katseklaasiviljastamine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esialgu kasvatatakse naise munarakke ravimite abil, siis võetakse ultraheli kontrolli all nõelaga tupe kaudu välja. Mees annab masturbatsiooni teel sperma, mis pestakse, et eraldada parimad spermatosoidid.
Munarakud ja spermatosoidid pannakse kokku katseklaasis (või Petri tassis) kasvulahustes, kasvatatakse inkubaatorites, kus on konstantne niiskus, temperatuur ja CO2 kontsentratsioon, ja jälgitakse mikroskoobi all, kas viljastamisprotsessid toimuvad.
Kahe päeva pärast on juba võimalik valida parimad neljarakulised embrüod siirdamiseks või jälgida jagunemisprotsesse ja siirdada embrüod emakassse, kasutades spetsiaalseid kateetreid (peenikesed kõrred) ka hiljem, 3.-5. päeval. Kaks nädalat hiljem on võimalik juba hormoonide taseme järgi ja ultraheliuuringu abil hinnata, kas naine jäi rasedaks või mitte,» kirjeldas Sõritsa.
Veel saab intervjuust teada, et Eesti ja Baltimaade esimene katseklaasilaps sündis 26. juunil 1995. Pärast seda on Sõritsa sellisel moel ilmale aidanud üle tuhande lapse. Praegu töötab Eestis 5 IVF keskust (IVF - in vitro fertilization ehk kehaväline viljastamine) ja kokku sünnib aastas 350-450 last.