ELAMUS, MIS AITAB ⟩ Seda peaks inimestele retseptiga välja kirjutama!

Mis on mu esimene mõte enne muusikalisele rännakule suundumist? «Kõhe...»

Aga pärast olen veendunud: «Seda peaks tänapäeva närvihaiges maailmas inimestele retseptiga välja kirjutama!» Nii vajalik tundub see helisevas vaikuses veedetud aeg. Miks ma nii arvan?

Rännata ma armastan: nii kui veidi vaba aega leian, tahaks minna metsa kolama või mägedesse ronima. Aga mida kujutab endast muusikaline rännak? Pealegi veel ühes hüpnoosiga? Seda kogemust mul siiani pole ja seda suurem on huvi teada saada, mida tähendab praktikas muusikaline rännak koos Pamela Marani ja Mihkel Mälgandiga.

Aga ma ei eita üldse, et kõhe on samuti. Olen loomult avatud tüüp, kipun kõike tugevalt tajuma, samavõrra kui helgete hetkede vaimustust ka nende «mitte päris» momentide pettumust. Ja enda puhul ma tean, et müüa endale midagi, mida ma sügaval sisimas ei usu – see pole võimalik.

Kas mul üldse õnnestub mõttemürgel vaikseks saada ja kusagile rändama pääseda? Äkki kössitan niisama ja töiste kohustuste pesumasin käib peas edasi? Olgem ausad, mediteerimine mul ülearu lihtsalt välja ei tule. «Kuula vaikust, ära mõtle.» Seda on palju lihtsam öelda kui teha. Mina võin ju mitte mõelda, aga mõtted saavad mu peas ringi kolamisega suurepäraselt ka täitsa ise hakkama.

Mindvalley suveülekooli ruum Kultuurikatlas on hämar ja õdus. Seda kogemust on parem vastu võtta pikutades, nii on lõdvestumine täielik. Ruum on väga turvaline ja Pamela vaikne, peaaegu sosistav hääl sisendab veelgi kaitstuse ja hoituse tunnet. Samas on see õrn hääl võimas, kui saan juhise oma paremat põlve lõdvestada, ei tule mul mõttessegi vastu vaielda. Kergelt ja hellalt, justkui juhendatud meditatsioonis, kantakse meid kõiki sügava lõdvestuse seisundisse. Ja mõtted, kus on mu mõtted? Sel korral polegi vaja neid tüütute kärbestena peletada, sest kogu selle ruumi on täitnud Mihkli kosmilised improvisatsioonid. On rahu ja kohalolek, ilma mingi pingutuseta. Fantastiline.

Tunnen, kuidas ma muutun raskeks ja soojaks, vajun läbi tooli, läbi põranda, maakoore südamesse. See kõik on muidugi kujutlus, aga ehe ja mõnus tunne. Veidi hiljem avastan end lendamas. Soe ja turvaline tunne püsib usutavasti kõigi kohalolijate ümber nagu öösinine, pehme ja sätendav tekk. Esmalt kaob aeg, siis ruum, siis tähelepanu. See on midagi unesarnast, kus edasi rändan ja näen vastuseid just neile küsimustele, mis minus varjul olid.

Määramatu aeg hiljem soovitab Pamela peale muusikalist meditatsiooni hoida endale ruumi, et tunded ja tajud saaksid kohale jõuda. Ta soovitab mitte kellegagi muljeid jagada, mitte rääkida, mitte oravarattasse kiirustada. Salvestada see rahu endasse. 

Kuidas see mulle mõjus? Tunnen end täiesti endas kohal, väga rahulik ja kerge on olla. Kõik traumasid saanud kohad, mis aeg-ajalt haiget teevad, on ka soojad, pehmed ja valuvabad.

Pamela Marani ja Mihkel Mälgandiga, kes neid imelisi vabastavaid muusikalisi hüpnoose üheskoos luua oskavad, ajan ma juttu alles pärast isiklikku kogemust. Järgmisel päeval. Nii et kõik, mida tundsin mina, on täiesti eelduste ja ootuste mõjudeta. Ma ei teadnud, mis nad teevad või kuidas see käib. Aga tunne on nii tugev, et tahan ka tausta teada.

Mida muusikaline meditatsiooni inimesele annab?

Mihkel: Seda tuleks küsida inimestelt. Iga vastus on erinev. Võib-olla, kui tullakse taotlusega saada, võib see saada üldse takistuseks.

Pamela: Minu soov on jagada hästi sügavat hoituse ja lubamise tunnet. Mitte õpetada, mitte anda uusi teooriaid, ideid, motivatsiooni-slogan'eid, vaid hoida inimeste aega ja ruumi. Mis seal ruumis sünnib, saab olema kõigile erinev.

Mis see teile endile annab?

Mihkel: Jagamisrõõmu.

Pamela: Mihkel on väikestviisi numeroloogiafänn. Kui kell saab 11.11 või 22.22, hõikab ta alati üle toa, et nüüd tuleb midagi soovida. Pea alati soovin ma seda, et see armastus, mis meil on omavahel, saaks majakaks teistele, et teisedki saaksid tunda suurt hoituse ja turvatunnet.

Muusikaline rännak-hüpnoos on minu jaoks võimaluseks see majakas merel püsti panna. Me oleme laval suures armastuses teineteise vastu; ei mingit ärevil nähvamist, kui asjad ei jookse, iga kord imetluses teineteise oskuste vastu. Selline kokkutulemine pakub meile endale suurt rõõmu, et teised saavad ka mingi tüki koju kaasa viia, et see valgus kodudes aja jooksul saaks kasvama hakata. Võib-olla pole see ainult hüpnoos, mis ravib. Võib-olla mõni mees vaatab, kuidas Mihkel vaatab imetlusega mind ja ta märkab, et ta pole sama pilguga oma naist kaua vaadanud. Võib-olla mõni naine kuuleb, kuidas ma saali pehmelt uinutan, ja samal õhtul paitab ta oma last erilise hellusega.

Me ei avardu ainult hüpnoosist või muusikast, vaid kõigest, mida kogeme. Ja me anname oma parima, et kogu kogemus täidaks saali igakülgselt armastuse ja soojusega.

Pamela Maran ja Mihkel Mälgand viivad üheskoos läbi muusikalist rännakut. Foto: pamelamaran.com

Mida tähendab muusikaline meditatsioon looja vaatepunktist?

Mihkel: Siin ei tahaks rõhutada sõna «looja», vaid «kogeja». Ka meie oleme kogejad. Kasutan oma pillimänguoskust selleks, et kogeda käesolevas hetkes toimuvat ja tõlkida see kogemus muusika keelde.

Meil on olemas vaid ajalised raamid ja struktuur, teema, kuhu me inimest juhatame. Aga iga heli sünnib vastavalt hetketundele. Ka sõnad sünnivad kohapeal.

Pamela: Me lepime eelnevalt kokku teema. Näiteks kohtumine oma ebameeldivate tunnetega või surmahetke kogemine või vanast lahtilaskmine.

Suur osa hüpnoosist on lõdvestuse juhendamine, mis on üsna igav ja just selleks, et inimene hakkaks kergelt unne vajuma. Hüpnagoogiline ehk une-eelne seisund on küllalt lühike, kuni sa juba oledki päris unes, ja seetõttu on teemaosa lühike, kus siis tegeleme konkreetse ülesandega. Millised sõnad ja väljendid tulevad, see on iga kord erinev.

Loe ka: INTERVJUU | Nõustaja hoiatab: «Kõige ohtlikum asi, mida toodetes vältida, on...»

Mindvalley ülikool

Mindvalley suveülikool leiab aset 3.–23. juulini Kultuurikatlas Tallinnas. Teadmisi jagavad maailmatasemel eksperdid ja esinejad, fookus seatakse nii vaimsele arengule, äriedule, füüsilisele kehale kui spirituaalsele kasvule. Kokku tuleb üle 1500 inimese enam kui 70 riigist. Eraldi väärtus ongi energiavahetus julgete, loovate mõtlejatega, kes soovivad oma elu ise juhtida.

Pamela Marani ja Mihkel Mälgandi muusikalisel rännakul osalesin Mindvalley ülikooli raames. Nimekatest esinejatest astuvad samas üles veel: miljardär, ettevõtja ja arvamusliider Naveen Jain; maailma tipphüpnotisöör Paul MacKenna, kes lubab kõik kuulajad hüpnoosiga rikkaks muuta; Jaapani tuntuim rahakoolitaja Ken Honda; UK tuntuim biohäkker Tim Gray ja ka mitmed Eesti väljapaistvad tegijad.

Kuidas sündis mõte hakata koos helirännakuid looma?

Mihkel: Meie kohtumisel olime mõlemad oma rida ajanud juba pikka aega. Austus ja imetlus teineteise loomingu vastu olid ajendiks need kaks asja ühendada: Pamela meditatsiooniteekond ja minu improvisatsiooniline muusika. Kui me kasvasime kokku eludes, tahtsime ka oma tegevusse seda koosolemise rõõmu laiendada.

Pamela Maran, mõtiskleja, joogaõpetaja ja kirjanik. Foto: Alessandro Sigismondi

Miks sellist kogemust inimesele vaja on?

Mihkel: Selline kogemus aitab rohkem iseendasse tulla ja näha elu ehedal kujul.

Pamela: Ja mõnele annab see valutava selja või peavalu liikumatult pikutamisest, ja ka see on vajalik. Lõhe tekib sellest, kui me arvame, et ainult head kogemused avardavad meid iseendani. Küll ei tohiks saada see vabanduseks kannatusse jäämisel. Ehk siis: võtke ikka matt, pleed ja padi kaasa.

Pamela Maran ja Mihkel Mälgand Foto: pamelamaran.com

Kelles huvi tärkas, leiab järgmise sündmuse siit. Peale Pamela ja Mihkliga koos lendamist olen täiesti teine inimene, nii kerge, helge ja terviklikuna pole end ammu tundnud. Ja mis eriti tore – see tunne on loomulik ning püsib minus kaua. Isegi lapsed panevad tähele: «Emme, midagi on teistmoodi, sa paistad nii õnnelik olevat.»