«Vaata… sul on kirves, et puud maha raiuda. See kirves on tööriist selle eesmärgi saavutamiseks. Niisamuti on ka seks kui kirves, tööriist, jõudmiseks lõppeesmärgini, milleks on ülim rahulolu ja valgustumine,» arutleb tantrafestivali peakorraldaja Margus Sarmet palju kõneainet tekitanud ja kohati vastuolulise tantra olemuse üle.
Margus Sarmet ja tema elukaaslane Kristiina Saul korraldavad juba mitmendat aastat Laitse graniitvillas tantrafestivali. Tänavune festival on eriti märgiline, tähistatakse Eestis toimunud tantrafestivalide kümnendat aastapäeva. Sõnaga «tantra» kaasneb ilmselt kõigil neil, kel sellega kokkupuudet pole olnud, eelarvamus, et tantra ja seksi vahel on võrdusmärk. Arutlesime Marguse ja Kristiinaga jaanipäeva eel, mil kired on löönud lõkkele nagu jaaniusside sära, tantra olemuse, sellega kaasas käivate müütide ja tegelikkuse ning peatselt toimuva festivali üle.
«Meie kehas on energiakeskused. Allpool südant on maine nauding, ülevalpool südant on jumalik. Tantra mängib mõlema poolega.»
On siis nii, et tantrafestivalil (kus muide filmimine ja igasugune jäädvustamine on keelatud) toimub iga puu taga sahkerdamine?
«Ei, nii see päris ei ole,» ütleb Margus naerdes. «Tantra ei ole lihtsalt üks tühipaljas ringi kargamine. Tantras on eluline spirituaalsus. Kui paljud teised praktikad või õpetused pärsivad meie tegevusi ning ütlevad, mida teha ei tohi, näiteks, et sa pead paastuma, elama tsölibaadis, maistest naudingutest loobuma, siis tantristlik suhtumine õpetab võtma kõike, mis maailmal meile pakkuda on. Võtma seda energiat ning kasutama seda oma vaimsuseks ära, olgu selleks siis kas hea toit, majanduslik heaolu, seks või miskit muud. See on eluterve õpetus, kus nii naised kui mehed on võrdsed osapooled.»
Kristiina lisab, et tantra ei ole mingil juhul religioon, vaid spirituaalne süsteem, mille praktiseerijad ei ole pelgalt hedonistid, vaid enese jumalikkuse poole püüdlejad. «Me oleme enamat kui oma keha, emotsioonid ja mõtted: tantra suunab meid otsima seda algset teadlikkust meie seest, mis annab elule sügavust ning mille kaudu me püüdleme valgustatuks saamise poole.»