RANNAVÄLJAANNE ⟩ Kuidas pääsesin sotsiaalmeedia orjusest?

Inimeste sõltuvus sotsiaalmeediast ei ole kellelegi uudis ning aina rohkem koguvad populaarsust eri meetodid ja paastud, mis peaks aitama sõltuvussuhet ekraanidega kontrolli all hoida. 

Sisulooja ja taskuhäälingu «Rannaväljaanne» saatejuht Maria Rannaväli (20) otsustas digipaastude kohta lähemalt uurida ja oma versiooni sellest ka nädal aega katsetada. Kas tõesti on võimalik nädalaga sotsiaalmeediasõltuvusest vabaneda? Mida on sellest eksperimendist noortel õppida? Oma saate värskes episoodis jagab Maria oma mõtteid ja kogemust.

Tõenäoliselt on paljud meist kogenud tunnet, kui saabud värskelt reisilt või väljasõidult ning kõik, mis sind kodus ees ootab (kohutused, rutiin, töö, kool jms), tekitab tüdimust, ärevust ja vahel isegi vastikustunnet. Just seda koges ka Maria ning olles reisil sattunud sotsiaalmeedia- ja telefonisõltuvuse nõiaringi, tundis ta koju saabudes, et vajab sellest kõigest pausi.

Dopamiinipaast – trendikas moehullus või reaalne praktika?

Olles internetis moodsa dopamiinipaastu kohta palju kuulnud, oli Maria väga elevil, et proovib selle ka omal nahal järele. Pärast kiiret otsingut internetis selgus aga, et klassikalisel dopamiinipaastul on ranged reeglid ja peaaegu kõik meelepärased tegevused on paastu ajal keelatud. Lisaks sellele leiab kiirelt kriitikat, sest täielik paastumine õnnehormoonist ei ole tegelikult võimalik ning hetkega sõltuvusest vabanemist oodata ei ole realistlik.

Ideaalis tunneb inimene end paastu lõpuks küll tasakaalukamalt ja vähem mõjutatuna tavapärastest dopamiini vallandajatest (näiteks sotsiaalmeedia teated telefonis), kuid kogu dopamiini aktiivsust ajus peatada ei ole võimalik. Inimkeha toodab loomulikult dopamiini isegi siis, kui see ei puutu kokku teatud stiimulitega, ning dopamiini- või sotsiaalmeediapaastu täpsem kirjeldus oleks iseenda lahtiühendamine maailmast mõneks ajaks eesmärgiga õppida märkama paremini, milliste stiimulitega kõige rohkem harjunud ollakse.

Maria oma versioon digipaastust

Maria ei lasknud end kriitikanooltest eri paastude suunas heidutada ning otsustas luua oma versiooni digimaailma paastust, mille reeglid olid klassikalisest dopamiinipaastu kuurist leebemad, kuid see-eest suunatud just sisuloojale endale kõige rohkem sõltuvust tekitavatele tegevustele. «Põnev on võtta oma elust ära asju, milleta elamist me ette ei kujuta, ja vaadata, mis saab,» selgitab Maria, miks nädalaks iseendale reeglite loomine ja digitaalne paastumine tal üldse kõne alla tuli.

«Põnev on võtta oma elust ära asju, milleta elamist me ette ei kujuta!»

Sotsiaalmeedia sisuloojana on Maria igapäevatöö veeta aega sotsiaalmeedias, mis tegi väljakutse eriti keerukaks. Foto: Kairi Killing

Heaks analoogiks peab Maria püsisuhtes olles oma kaaslasest veidi aega eemal olekut, mis võib olla küll esialgu paras väljakutse, kuid toob tihti ellu uut perspektiivi. Tema kogemusel on selliseid ajad elus olnud alati väga õpetlikud ja põnevad ning ka sotsiaalmeedia on mõnes mõttes meie elus tähtsat rolli mängiv kaaslane, millest eemalolekuga lootis Maria iseenda suhet sellega paremini mõista.

«Seda saab natuke võrrelda püsisuhtes olemisega, kus pausi tegemine võib vahel täitsa kasuks tulla. Mõnes mõttes oleme me ka oma telefonidega teatud määral püsisuhtes.»

Maria digipaastu reeglid

Niisiis, nädalaseks paastuks said kirja sellised mängureeglid:

• nädal ilma sotsiaalmeedia tarbimiseta (olles ise sisulooja, oli see Mariale paras väljakutse);

• nädal ilma igasuguse videosisuta (ehk lisaks sotsiaalmeediale oli keelatud teleka ja filmide vaatamine);

• nädal ilma muusika kuulamiseta (tegevus, millega on Marial väga emotsionaalne side);

• nädal võimalikult vähese taskuhäälingute kuulamisega (tegu on Maria enda hinnangul kõige vähem sõltuvust tekitava sotsiaalmeedia vormiga ehk vähesel määral taskuhäälingute kuulamine oli paastu ajal lubatud).

Mis nädalaga muutus?

Kõige raskemaks osutus vaieldamatult Instagramist ja TikTokist eemalolek, mis tekitas esialgu tugevat FOMO (ingl fear of missing out) ehk hirmu uudistest ja/või sündmustest ilma jääda. Peagi saabus aga meeletu puutumatuse ja kergendustunne, sest pidevat infovoogu selle kohta, mida keegi kus ja miks teeb, enam ei olnud. «Mina ei tea, mida teised teevad, ning teised ei tea, mida mina teen… ja ei peagi!»

Sotsiaalmeedia sisulooja perspektiivist hakkasid ideed voolama palju vabamalt ning Maria ise oli oma mõtete suhtes vähem kriitiline, mis sai tema enda hinnangul juhtuda just tänu sellele, et võrdlusmoment teistega puudus. «Usun, et sarnast kergendustunnet kogeksid kindlasti kõik, kelle töö hõlmab endas ideede genereerimist, sest võrdlusmoment teistega võib sul hoo nii maha võtta.»

«Mina ei tea, mida teised teevad, ning teised ei tea, mida mina teen… ja ei peagi!»

On selline eksperiment väärt katsetamist?

Nädalaga koges Maria rohkem vaikust ja igavust kui kunagi varem ning tema enda meelest võiks iga inimene kasvõi lühiajaliselt sarnase paastu ette võtta. «Mulle tundub, et me ei taha tunnistada seda, kui vähe ajast me päriselt iseenda ja inimestega meie ümber hetkes olemas oleme ja ei rända mõtetega kuskil mujal või ei ole sotsiaalmeedias. Selline väike detox aitab seda väga efektiivselt näha.»

Ehk lühidalt kokku võttes: jah, kindlasti on oma vajaduste järgi digipaastu ette võtmine väärt pingutust ning suvine aeg on selleks ideaalne! Igal juhul saad ülevaate sellest, kui emotsionaalselt sotsiaalmeediale või teistele pahedele toetud, kuid parimal juhul saad sealt võtta kaasa paremad harjumused ja mõtteviisi edasiseks eluks. Kui teed proovi, siis kirjuta mulle, kuidas läks, näiteks Instagramis @mariarannavali!

Selleks, et kuulda täpselt, kui elumuutev see kogemus oli, mida Maria veel sellest eksperimendist oma igapäevaellu kaasa võttis ja milliste reeglitega ta ka edaspidi jätkab, kuula «Rannaväljaande» uut episoodi SIIT.

Maria taskuhäälingu «Rannaväljaanne» kõiki osi saad kuulata Spotifys, Apple Podcasti platvormil ja portaalis Postimees Naine.

«Rannaväljaanne» ilmub sel suvel koostöös Postimees Naisega kolm korda kuus kolmapäeviti. Maria on saate kohta öelnud järgmist:

«Olen võtnud kinnisideeks teha parimat podcast'i 20ndates noorele (nagu mina!), kelle tassi ainult meelelahutusega ära ei täida ja kes naudib lisaks naljale ka veidi asjalikumat juttu, milleks saan inspiratsiooni nii oma isiklikust elust, sotsiaalmeediavaldkonnast, kus olen nüüd juba mõnda aega tegutsenud, aga ka ülikoolist ajakirjandust õppides. Teisisõnu jagan siin kõike, millest ise ühes arutlevas taskuhäälingus kuulda tahaksin, ja palvetan, et ka teile meeldib :D Iga mõne aja tagant võtan end kokku, lükkan ärevuse nurka ja kutsun siia külalisi ka… ausalt.»