7.-9. juunil oli kõikidel moesõpradel võimalus väisata Estonian Fashion Festivali raames korraldatud moeetendusi- ning show-d suursuguses ERMis. Postimehe suvereporter uudistas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia OmaMood moeetendust, mille eesmärgiks oli tuua vaatajani traditsioonilise käsitöö väärtused modernses võtmes.
Tänavusuvine OmaMood etendus nimega JUURES keskendus kodumaisele, ehedale ja jätkusuutlikule materjalile, mis kangastab meie traditsioone. Tegemist ei olnud lihtsalt pelgalt moeshow-ga, kus kollektsioon kollektsiooni järel publiku silme ees vaheldub, vaid vabalt voolava, kerglust ning mänglevust täis värskendava moeetendusega, mille muutis terviklikuks noore helilooja ja muusiku Maris Pihlapi live-esinemine, kus helikeeles kohtusid elektroonika, džäss ja folkmuusika. Maris Pihlapi kauni hingepuudutava muusika saatel võis laval näha kümne väljavalitud kollektsiooni erilist omanäolisust, mis rullus lahti Karmen Teesi Pregeli nägemuses ning sündis lavalises liikumises publiku silme ees. Tervikuna mõjus JUURES kui miski, mis kannab eneses tükikest meie identiteedist, (maa)lähedusest ning ürgsusest kaasaegses võtmes.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387657t1h0231.jpg)
«Vahest ongi jätkusuutlikuse oluliseim aspekt just traditsioon, mis meis kestab, lõuendil, milleks on meie armas Eestimaa ja selle loodus. See ei lähe kunagi moest välja ega sunni sind igal hooajal uut garderoobi soetama.» Peakorraldaja Karina Kirs.
Peakorraldaja Karina Kirsi sõnul on OmaMood eesmärgiks innustada Eesti andekaid moeloojaid kasutama oma loomingu juures Eesti rikkalikku pärandvara. Suur rõhk on ka keskkonnasäästlikkusel ning loodussõbralike materjalide kasutamisel. Kirsi sõnul on kõik OmaMood moeetendusel osalenud disainerid kasutanud loodust säästvaid materjale ning disaine, mis on sajandeid kestnud. «Vahest ongi jätkusuutlikuse oluliseim aspekt just traditsioon, mis meis kestab, lõuendil, milleks on meie armas Eestimaa ja selle loodus. See ei lähe kunagi moest välja ega sunni sind igal hooajal uut garderoobi soetama.»
Traditsiooni ja kestvuse näol saavad rõivad suurema tähenduse ja kvaliteedi, mis püsib. Näiteks kasutas Kätli Saarkoppel oma kollektsiooni «Ürglev» loomiseks Muhu lammaste villast tehtud lõnga – luues ajatu kollektsiooni, mis kannab eneses tähendust, mõtet ja kvaliteeti, mida kiirmoest ei leia. Muhumaa hõnguga täisvillasel kudumil ja sünteetilisest materjalist kampsunil on ju vahe sees!
:format(webp)/nginx/o/2023/06/14/15389266t1h2490.jpg)
Pilku püüdis disaineri Kristi Eversti kollektsioon «RU:N» (hääldatuna rüün, tähendab Ruhnut), mille inspiratsioon tulenes Ruhnu rahvarõivaist. Eelkõige on disainerit inspireerinud naiste triibuline esilaiuga rahvarõivaseelik, mis saadab Ruhnu naist kogu tema eluea – alates titekleidist kuni vanaduseni. Disaineri endi sõnul soovis ta oma kollektsiooniga teha kummarduse eraldatud ja lummavalt kaunil saarel elanud rahvakillule, millest inspireerituna püüdis ta oma kollektsiooni talletada seda seletamatut «miskit», mis teda Ruhnut esmakordselt külastades võlus.
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387679t1hb62f.jpg)
Sarnaselt Eversti loomingule inspireeris Eesti väikesaarte võlu ka disainerit Triinu Traumanni looma kollektsiooni «Ereda leegiga», millele iseloomulikud petrooleum roheline ja sinine toon mõjuvad kui leegi, põlemise ja kirena ning mida täiustavad vanast Muhu elust jäädvustatud pildid digiprindituna kangal, luues niiviisi terviku värvilistest pärimusmustritest ning piltidena edasi kantud Muhu saare eluloost. Autor Traumann on oma loomingu kohta ise öelnud järgmist: «Käsitöö võib olla kaduv, kuid kunstniku kirg - ere leek, on käimapanev jõud loometöös. Rõivas, mida kanname on sõnum ja kandja väljendusvorm. Kasutades autorikangaid, edastame kunstniku maailmapilti, soove ning ideaale.»
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387654t1hc0c8.jpg)
«Pärimusloomingus on midagi, mida tänapäevases moetööstuses on raske leida – hingestatust.»
Mitu tunnustust kogus disainer Johanna Paiste ja tema loomehub Nirgiwabriku kollektsioon «Suvelõhn», mille värvikirevates fuksiaroosakates toonides kudumid on inspireeritud suvest, päikesest, looduse õitsemisest, aasalilledest ja eelkõige kvaliteetaja igatsusest. Paiste suudab ideaalselt oma loominguga viia meid tõelisse suveöö idülli. Disaineri sõnul sõnaga «kudum» assotsieerub meile esmaselt villane kampsun ja vanaemade nobedad näputööd. «Soovin oma kollektsiooniga näidata kõigile, et kududes annab valmistada ideaalselt igapäevaseid riideid ka soojemaks suveajaks.»
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387631t1h4b74.jpg)
Millisena näeb peakorraldaja Kirs aga Eesti pärismusmoodi ning selle tulevikku?
«Eesti moedisainerid on võimekad, sest suudavad aastasadu kestnud tradistioonidele ja pärimusele tänapäevases maailmas koha luua. Eriliselt tore on näha, et pärimusloomingut hindavaid disainereid on, kel kõigil on oma lugu, mida rääkida. Etenduselgi oli näha, et need loojad suudavad edukalt aastasadu tagasi meie esiemade seelikul olnud mustritele anda kaasaegse hingamise ning luua midagi, mis oma lambakarva tagasihoidlikkuses mõjub niivõrd eriliselt.
Pärimusloomingus on midagi, mida tänapäevases moetööstuses on raske leida – hingestatust. OmaMood etenduselgi oli mitmeid pealtnäha erinevaid kollektsioone, ühes kollektsioonis lambakarva pilvepitsised kudumid, teises aga kärtsroosad muinasjutulised kampsunid, kuid emma-kumma selga tõmbamisel haarab sind ikka lapsepõlvehõnguline soojus, milles tunned vanaema nobedate näppude kootud villakampsuni. Iga ese kannab endas mälestusi ja äratundmisi.»
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15387660t1h30cb.jpg)
Selles, kas pärimusdisain püsima jääb ei ole Kirsil kahtlustki. «Kuniks on neid, kes Eesti asja hindavad ja sellesse usuvad, on meil ka tugev Eesti disainimaastik. Tõenäoliselt hakatakse jätkusuutlikkuse vaimus ajatut disaini aina rohkem väärtustama ka. Suundi kuhu see disain potentsiaalselt liikuda võiks on täpselt nii palju, nagu on disainereid ja nende nägemusi!»