/nginx/o/2012/03/19/1017126t1h605a.jpg)
Tartu ülikooli logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor Merit Hallap ütles ajakirja Pere ja Kodu märtsinumbris, et kakskeelsus on lapsele suur eelis - uurimustes on tema sõnul märgitud tänu sellele arenevat paindlikku ja originaalset mõtlemist.
Logopeed: kakskeelsus on suur eelis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallap märkis, et kahte erinevat keelt kõneleva vanemaga perekonnas kujunevad lapsed loomuliku suhtlemise käigus kakskeelseteks, kuid neil võib täheldada lauselise kõne hilisemat kujunemist võrreldes ükskeelsete lastega.
«See on loomulik, kuna mitmesõnalise ütluse kujunemise eelduseks on aktiivses sõnavaras olevate sõnade hulk. Ehkki kahe keele peale kokku võib kakskeelse lapse sõnavara ületada ükskeelse oma, jääb ühe keele piires see tavaliselt siiski väiksemaks,» selgitas ta.
Hallap lisas, et kuigi kakskeelse lapse kõnes võib esineda ühe keele elementide ülekannet teise keelde, pole tema eksimusi vaja pidevalt parandada. «Keelelist arengut toetab seegi, kui vanem vahel kinnitab, et on lapsest aru saanud, korrates lapselt kuuldud ekslikku ütlust keeleliselt õigesti. Logopeedina tunneksin muret, kui 3-4-aastane kakskeelsest perest pärit laps ei suuda end kummaski keeles arusaadavalt väljendada.»
Logopeed soovitas kakskeelsetele peredele, et kumbki vanem räägiks lapsega vaid oma emakeeles.
Loe ajakirja Pere ja Kodu märtsinumbrist ka ühe kakskeelse Pärnu pere kogemustest!