Probleem sai alguse, kui kolmekümnendates naine hakkas tähele panema, et tema mees pomiseb midagi unes. See avaldus sageli siis, kui mees oli väsinud. Enamasti jutustas ta enda päevastest tegemistest, näiteks laste vannitamisest ja toitmisest. Päevadel, mil lastega tegeles rohkem naine, olid mehe öised vestlused kalapüügist, tema autost ja tööst, kuid ühtäkki hakkas tema vestlustesse siginema ka üks naine. Mees alguses vaid korrutas naise nime, kuid varsti hakkas teda unes ka magama ja duši alla kutsuma.
Koduse detektiivitöö tulemusena sai mehe abikaasa teada, et kõnealune naine elab nende naabruskonnas ning mees tunnebki teda. Mehe töö kestab enamasti kella neljani õhtul, mille järel käib ta lastega mänguväljakul, kus käib ka too naine. Mehe abikaasa oli sellest varemgi teadlik, kuid oli veendunud, et neil on sõbralikud suhted. «Ma pole kunagi näinud, et seal oleks midagi peale sõpruse,» tõdes mehe abikaasa.
Kuigi pealtnäha paistis kõik korras olevat, tekitasid abikaasa öised vestlused naises kahtlusi ja ta otsustas asja edasi uurida. Järgmine kord, kui naine meest unes rääkimas kuulis, äratas ta mehe üles ja päris rahulikult nime kohta aru. Selle peale läks mees marru ning sõnas, et tema meelest on uskumatu, et naine sellises asjas probleemi näeb. Mees tunnistas, et ta tõesti suhtleb tolle naisega ja ei kavatse suhtlust lõpetada.