1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.
Just see poisi ja tüdruku nimi on Eestis kõige levinum (1)
1. 2023. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 269 111 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,7 protsenti kogu rahvastikust. See on suurim laste arv ja osakaal alates 2005. aastast. Toona oli selles vanuses elanikke 271 760 ehk 20 protsenti rahvastikust.
2. Eestis on poisse 7035 võrra rohkem (kokku 138 073) kui tüdrukuid (131 038).
3. Kõige suurem on laste osakaal väikelinnades – 25 protsenti. Maalises piirkonnas moodustavad 0–17-aastased 20 ja linnades 19 protsenti elanikest.
4. Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,7 protsenti rahvastikust. Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,5 protsenti kogu rahvastikust.
5. Kõige rohkem elab Eestis 12-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aasta vanuseid.
6. Kõige suurem hulk lapsi peab sünnipäeva 27. juunil ja 15. juulil – neil päevil on sünnipäev 872 lapsel.
7. Kõige levinum poisslapse nimi on Rasmus ja tüdruku nimi Sofia.
8. 74 protsenti lastest on eestlased. See on 6 protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68%).
Rahvus | Osakaal noorte seas vanuses 0–17 | Osakaal kogu rahvastikust | |
1. | Eestlane | 74,0 | 67,8 |
2. | Venelane | 18,3 | 22,5 |
3. | Ukrainlane | 4,7 | 4,1 |
4. | Valgevenelane | 0,2 | 0,8 |
5. | Soomlane | 0,2 | 0,6 |
9. Eesti keelt räägib emakeelena 70 protsenti Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeel 66 protsendil.
10. Kõige rohkem lapsi on sündinud suvekuudel – 27 protsenti. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25 ning talvel 23 protsenti lastest.