Kui inimene oli varem rõõmus, aga nüüd ei suhtle enam kellegagi, siis...

Foto: Pexels / CC0 Licence

Lähisuhtevägivalla ohvrid pöörduvad abi saamiseks enamasti teiste pereliikmete või sõprade poole, selgus Eestis läbi viidud lähisuhtevägivalla teemalisest uuringust. Lähedasele olukorrast rääkimine paneb ohvrid tundma, et nad ei ole oma murega üksi, ja julgustab neid vägivaldsest suhtest lahkuma. MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoog jagab nõuandeid, kuidas kõrvaltvaatajana lähisuhtevägivalda märgata ja ohvrit aidata.

«Lähisuhtevägivalla üks olulisemaid omadusi on selle varjamine. Vägivalla sagedasemateks tunnusteks on muutused inimese käitumises – enne igati aktiivne ja rõõmsameelne inimene on muutunud vaiksemaks, ruttab igasuguseid ettekäändeid tuues kiiruga koju ja ei suhtle enam oma sõpradega,» selgitas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik.

Ole kannatlik ja mõistev

Lähisuhtevägivallavastase sotsiaalse programmi algatanud IKEA poolt läbiviidud uuringu andmetel kogevad Eesti elanikud enim emotsionaalset (79%) ja füüsilist (60%), majanduslikku (26%) ja seksuaalset (9%) vägivalda. Iga teine lähisuhtevägivalda kogenud inimene ei küsi abi, sest usub, et tegu on pere siseasjaga, millega tuleb ise hakkama saada.

«Tavaliselt tunneb inimene end süüdi, et on sellisesse suhtesse sattunud, ja arvab, et on elus läbi kukkunud. Kuna ohvril võib olla suur süütunne ning oma olukorrast väga raske rääkida, siis tuleks püüda rohkem kuulata ja näidata välja mõistmist ning kaastunnet,» sõnas Kalvik.

Oma lähedasele abi andmist tuleks psühholoogi sõnul alustada olukorrast rääkimisega, tehes seda taktitundeliselt ja kedagi solvamata. «Kui öelda vägivallatseja kohta halvasti, võib ohver hakata teda hoopis kaitsma. Julgusta oma lähedast ja ütle talle, et tema ei ole selles olukorras süüdi,» soovitas psühholoog.

Kui lähedane vägivalda koheselt ei tunnista, tuleks anda talle aega olukorra üle järele mõelda. Kui peres on ka lapsed, tuleks ka nende olukorrast rääkida, sest vahel hakkab ohver probleeme suhetes tunnistama just laste pärast. «Lähisuhtevägivalla pealtnägemisest tekkinud trauma võib mõjutada laste tulevast elu,» rõhutab Kalvik.

Julgusta otsima professionaalset abi

«Lähisuhtevägivalla ohver vajab mõistmist. Abi saab pakkuda just nii palju, kui inimene suudab vastu võtta. Võimalusel paku välja, et ohtlikus olukorras võib lähedane tulla ööseks sinu juurde,» sõnas Kalvik.

Lisaks lähedaste abile on Eestis ka hästi toimiv ohvriabi süsteem vägivallaohvrite toetamiseks. Alates politseist kuni sotsiaalteenusteni, mis pakuvad majutust ning psühholoogilist ja juriidilist tuge. Lisaks on naiste tugikeskustes kogenud töötajad, kes aitavad leida lahendusi ja koostada plaani, kuidas vägivaldsest suhtest väljuda.

Psühholoogi sõnul võib eriti keerukaks kujuneda ohvri politseisse või ohvriabisse pöörduma saamine. Kuna vägivaldsest suhtest väljumine nõuab professionaalset abi, saab kõrvalseisja aidata ohvril kontakte leida. Ohver peaks ise teatama ohvriabile ja lastekaitsele ning otsima abi nii endale kui ka lapsele, seda ka juhul kui viimase suhtes väärkohtlemist ei toimu. «Ka laps, kes näeb lähisuhtevägivalda pealt on vägivalla ohver ja vajab abi,» rõhutas Kalvik.

Kui vägivallaohver tunnistab olukorda ja on valmis suhtest välja astuma, siis eelkõige peaks kõrvalseisja julgustama ohvrit abi otsima spetsialistidelt ja pöörduma ohvriabi poole, kes aitab leida täiendavat tuge. «Kõrvalseisja roll on julgustada lähedast tegema otsuseid enda ja laste parema elu nimel, sest levinud seletus «elame koos laste nimel», ei ole õige tee. Uuringud on tõestanud, et kui laps on kasvanud vägivaldses kodus, kus ema on ohver ja isa vägivallatseja, võtab poiss üle isa ja tüdruk ema rolli,» kirjeldas Kalvik.

«Selleks, et tekitada ühiskonnas muutust ja tõmmata pidurit kurvale statistikale, mille järgi jääb enamik lähisuhtevägivalla juhtumeid koduseinte vahele, algatasime sotsiaalse vastutuse programmi «Märka vägivalda». Lähisuhtevägivalla teemalise uuringu tulemusi nähes otsustasime algatuse esimese sammuna võtta ette teadvustamise, kuidas kõrvalseisjana lähisuhtevägivalda märgata ja aidata,» sõnas IKEA Eesti turujuht Marko Põder.

«Märka vägivalda» algatuse eesmärk on teadlikkuse tõstmine ja elutingimuste parandamine kriisikeskuste ajutistes majutuspaikades.

Kust saada abi, kui koged lähisuhtevägivalda:

Keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui sa pole üksi. Kui otsid abi või vajad tuge, helista sotsiaalkindlustusameti nõuandeliinidele:

• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7).

• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev 10.00–24.00).

• Lasteabi telefon 116 111 (24/7).

• Tugi vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).